Postimees Fond käivitab oktoobris ajakirjanduskooli

Pool aastat vältava tasulise kursuse kava on kokku pandud Postimehe toimetuse ja tunnustatud meediaõppejõudude Mart Raudsaare ja Priit Hõbemäe mõtete põhjal. See hõlmab teemasid alates lugude kirjutamisest kuni meediamaailma trendideni. Eesmärk on avada iga teemat võimalikult mitmekülgselt. Osalema on oodatud inimesed, kes pole õppinud ülikoolis ajakirjandust ega töötanud meediaväljaandes, küll aga on juba saanud töö- ja elukogemust muudel erialadel.

Koolitajad on nii Postimehe toimetuse inimesed kui ka teised kogenud meediakoolitajad. Kursusel on loenguid, praktilisi harjutusi klassiruumis kui ka ülesandeid kodus lahendamiseks, et teadmisi kinnistada. Lisaks on osalejatel võimalik tulla toimetusse praktikapäevale. Kursus on valdavalt laupäeviti ja üle nädala (vaata programmi kodulehelt https://ajakirjanduskool.postimees.ee/).

Postimehe peatoimetaja Peeter Helme sõnul aitab ajakirjanik lugejatel mõista ja mõtestada maailma. "Ajal, mil infot tuleb uksest ja aknast, meile söödetakse ette pooltõdesid või suisa eksitatakse valefaktidega, on väga oluline ajakirjaniku töö. Tema aitab lugejal selles virvarris selgust luua, leiab olulise, näitab erinevaid vaatenurki. Ajakirjanduse missioon on muuta maailm paremaks," rääkis Helme.

Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo lisas, et ajakirjanikuks saamiseks ei pea tingimata olema ülikoolis meediat õppinud, kuid kogenud ajakirjanike käe all saadud praktika nelja-viie kuu vältel on hädavajalik. "Teistelt erialadelt ajakirjandusse tulnud inimeste suur väärtus seisneb selles, et neil on ekspertteadmised ja allikad kindlas valdkonnas, mis tähendab, et neil on märkimisväärne eelis reporteri ees, kes alles peab end hakkama teemaga kurssi viima. Usun, et jagub inimesi, kes mõtlevad tööst ajakirjanduses, soovivad sellest rohkem teada saada ning proovida kirjutamist. Postimehe ajakirjanduskool pakub selleks suurepärase võimaluse," märkis Nikkolo.

Tema sõnul arvestas Postimees kursuse kokkupanekul, et koolituse läbinu mõistaks, kuidas toimetuses töö käib, mida ajakirjanikult oodatakse ja kuidas lugusid kirjutatakse. "Muidugi ei ole keegi kursuse lõpus nii-öelda valmis ajakirjanik, küll aga peaks see andma hea stardipositsiooni, et huvi korral meedias tööle kandideerida," lisas Nikkolo.

Programmi läbinu saab ülevaate meediatrendidest nii Eestis kui maailmas ja teab, kuidas toimetus töötab; teab, kuidas kirjutada uudist, olemus ja arvamuslugu ning teha intervjuusid; mõistab sotsiaalmeedia olulisust ja oskab seda töös paremini kasutada; mõistab hea pressifoto ja -video tähtsust ja valmimise protsessi; teab, kuidas lugu planeerida erinevatele platvormidele, ning oskab kasutada lugude rikastamiseks lihtsamaid tööriistu.

Kursus hõlmab 70 tundi loenguid, kaheksa tundi praktikat ja lisaks mõne kodutöö. Koolitus käivitud 4. oktoobril ja vältab 11. aprillini. Valdavalt kohtutakse üle laupäeva, loengud algavad kell 9.45 ning lõpevad kell 15.15 või 17. Koolitused on Tallinnas Maakri 23a Postimehe toimetuse majas. Huvilised saavad Postimehe ajakirjanduskooli kohta täpsemalt uurida koolitusjuhilt Marju Kuusikult (marju.kuusik@postimeesgrupp.ee, tel 5359 7985). Lisainfo koolituskava ja koolitajate kohta on Postimehe ajakirjanduskooli veebilehel https://ajakirjanduskool.postimees.ee/.

Kursuse tasu on 750 eurot, mis sisaldab õppematerjale ja kohvipause. Osavõtu eest on võimalik tasuda korraga või 125 eurot kuus kuue osamaksena.

Osalejate arv on piiratud ja rühma suurus on kuni 30 inimest. Kursus avatakse, kui registreerunud on vähemalt 12 osalejat.

Kursusele registreerumiseks palub Postimees Fond edastada CV ja kuni üheleheküljelise motivatsioonikirja e-posti aadressil ajakirjanduskool@postimees.ee.

Programmi läbinud osalejale väljastatakse diplom. Programm on läbitud, kui osaletud on vähemalt 12 koolituspäeval.

Sihtasutuse Postimehe Fond asutaja on Baltimaade suurim meediakontsern Postimees Grupp, et toetada ja edendada ajakirjandusharidust.