Rannavalvurite rutiini vürtsitasid suve jooksul paadiga randunud õlleotsijad ja nastik Rudolf

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Rannavalvurid lahendasid suve jooksul Pärnu keskrannas rohkem kui 800 korrarikkumist.
Rannavalvurid lahendasid suve jooksul Pärnu keskrannas rohkem kui 800 korrarikkumist. Foto: Urmas Luik

Täna Pärnu rannas töö lõpetavad rannavalvurid lugesid suve jooksul keskrannas kokku üle 800 korrarikkumise. Peamiselt tuli rannakülastajale meelde tuletada, et klaastaara ja lemmikloomaga avalikku suplusranda tulla pole kohane.

Esmaabi andsid rannavalvurid 67 suvitajale. Peamiselt vajasid tohterdamist pisemad marrastused ja lõikehaavad.

Kiirabi tuli randa kutsuda kahel korral. Üks Soome mees oli õnnetul kombel kiigega vastu pead saanud. Teisel korral palus kiirabi üks ema, kes kahtlustas oma varateismelisel tütrel jalaluu murdu. Õnneks oli tegemist kõigest nihestusega.

Ranna külastusrekord oli sel suvel 7500 inimest. Nii suurt rahvamassi võis Pärnu rannas näha juuli viimasel nädalavahetusel.

Ranna külastusrekord oli sel suvel 7500 inimest.
Ranna külastusrekord oli sel suvel 7500 inimest. Foto: Mailiis Ollino /

Kohe rannahooaja alguses tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.

Vetelpäästjatele teeb muret üha sagenev komme lubada väikesi lapsi täiesti omapäi ujuma. “Rannavalve ega vetelpäästjad siiski vanemakohustusi kelleltki üle võtta ei soovi ja igat last eraldi jälgida paraku ei jõua, kui rannas on suur hulk rahvast. Lapse eest vastutab alati lapsevanem,“ märkis G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Palju kordi tuli vetelpäästjatel kokku viia teineteise kaotanud laps ja tema vanem. “Kõik rõõmsale taaskohtumisele eelnenud lapsevanema ja lapse mure, valu ning pisarad võinuks olemata olla, kui lapsevanem oleks oma pisikesel pereliikmel silma peal hoidnud,” ütles G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Palju kordi tuli vetelpäästjatel kokku viia teineteise kaotanud laps ja tema vanem.
Palju kordi tuli vetelpäästjatel kokku viia teineteise kaotanud laps ja tema vanem. Foto: Mailiis Ollino

Üks kurioossemaid seiku rannavalvurite töös juhtus juulis, kui üks seltskond sõudis paadiga randa, et õlut osta. “Rannavalvurid tegid neile kenasti selgeks, miks paadiga suplusalal sõita pole kuigi tark tegu ja miks ei tasu purjuspäi ujuma ega paadiga sõitma minna,” ütles Raja.

Purjus inimesi sattus sel suvel Pärnu randa harvemini kui mullu. “Õnneks saadakse enamasti aru, et ujumine ja alkohol kokku ei sobi,” märkis Raja.

Eriskummalistest rannakülastajatest jääb rannavalvuritele kindlasti meelde nastik Rudolf, kelle G4S patrull lõpuks Sauga jõe äärde transportis, kus ta sai natuke rahulikumalt ja privaatsemalt oma suviseid tegemisi jätkata.

“Kokku viisime patrulliga rannast ära kümmekond nastikut. Üks nastik unustati kogemata patrullautosse ja avastati alles siis, kui auto oli Vändrasse jõudnud. Aga usun, et ta leidis endale sealgi mõnusa elukeskkonna,” ütles G4S Eesti kommunikatsioonijuht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles