Joosep Susi kolumn: kuidas tennis manduma kippus, aga Fedja ja Rafa selle päästsid

Joosep Susi
, kolumnist
Copy
Roger Federer ja Rafael Nadal 2008. aasta Wimbledoni finaalis. 
Roger Federer ja Rafael Nadal 2008. aasta Wimbledoni finaalis. Foto: Alessia Pierdomenico/Ap

Kakskümmend aastat tagasi väitis tenniseentusiastist mainekas kirjandusteoreetik Edward Said ühes essees, et professionaliseerumise tagajärjel on tennis mandunud: «Osavate, väljapeetud daamide ja härrasmeeste spordiala on moondunud ebameeldivate, füüsiliselt ülearenenud ja kahetsusväärselt üheülbaliste lööjate jõhkraks vastasseisuks, mida kontrollivad agendid, telekanalid, turniirikorraldajad, spordivarustuse kontsernid, autotööstus ja viimasel ajal ka sigaretifirmad.»

Ühelt poolt näib, et Said kirjeldab siin laiemalt igasugust tippsporti: meelelahutuslikust perspektiivist võiksime samasuguseid muutusi täheldada ju peaaegu kõikidel aladel, millel on maailmas mingitki märkimisväärset kultuurilist kaalukust. Teisalt ei ole mõistlik mitmetest Saidi näidetest tuimalt mööda vaadata. Eks ta ju ole nii, et kunagised intelligentsed mängijad on asendunud kõrghariduseta karsklastest professionaalidega, kes elavad 52-nädalases katkematus ärimudelis.

Õigupoolest pole Saidi öeldus midagi üllatavat, kui arvestada kirjutamisaastat ja sedagi, kuhu oli tennis tolleks hetkeks arenenud. Mõned pidepunktid. Kui 1960. aastatel mängiti veel peaasjalikult kiiretel muruväljakutel ja domineeris agressiivne («serve and volley») tennis, siis Björn Borg ja Ivan Lendl muutsid otsustavalt kogu ala sisemist loogikat: tagajoonemäng, kahe käega tagakäsi, vastuvõtt tagajoonelt, topspin jne. Teisisõnu, hoopis teine tennis. Saidi essee on kirjutatud ajal, mil kirjeldatud muutused olid kujundanud «igava» servikeskse tennise. Sümptomaatiline on 1994. aasta Wimbledoni finaal, kui Pete Samprase ja Goran Ivanisevici vahel polnudki sisuliselt ühtegi pikemat pallivahetust. Roland Garrosi väljakutel ja Austraalias võidutsesid valdavalt jällegi «igavad» tagajoonemängijad (Sampras ei võitnud Prantsusmaal näiteks kordagi).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles