Ühisveevärki oodanud Leisi rahvas jääb pika ninaga

Saaremaa Halduse peaspetsialist Leisi teenuskeskuses Jaak Grepp ütles, et Leisis on 80 protsenti alevikust veevärgita. Kasutusel on kas kogumismahutid, septikud, biopuhastid või siis mõned lasevad otse maa sisse. Leisi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026 näeb ette liitumisvõimaluse vee ja kanalisatsiooniga 32-le eramuga kinnistule, kahele kauplusele, autoteenindusettevõttele ja toitlustuskohale. Samuti oleksid liituda saanud päästekomando, baptisti palvemaja ja laadaplatsi kinnistu.

Leisi osavallakogu esimees Liina Saar ütles, et Leisi aleviku inimestel on tekkinud keeruline olukord. Kogumismahutite kasutamine on üldiselt väga kallis lahendus. Eriti kulukaks muutub kogumismahuti veel juhul, kui reovett hakatakse vedama Kuressaarde. Kinnistute väiksuse tõttu pole biopuhastite ja imbsüsteemidega lahendus aga alevikus sugugi alati võimalik.

Reoveekogumisalas olevate kinnistute puhul puudub ka võimalus puhasti rajamiseks hajaasustusprogrammist toetust küsida, kinnitas Saar. "Leisi aleviku inimesed on väga keerulises olukorras, kus soodsad lahendused hetkel puuduvad," tõdes ta.

Ka 21. augustil koos istunud Leisi osavallakogu ei ole rahul, et Leisi veevärgi laiendamine on eelarvestrateegiast sisuliselt välja jäetud ja ühinemislepingus väljatoodud objektid ehitamata. Osavallakogu hinnangul ei ole eelarvestrateegia Leisi osavalla suhtes õiglane ega aktsepteeritav. 

"Leisi vald sai väga hästi hakkama, valla eelarve oli 2,6 miljonit eurot, nüüd on Leisil investeeringuteks 80 000 nelja aasta peale," on kirjas osavallakogu istungi protokollis.

Leisi osavallakogu liige Aile Nau ütles, et valdade liitumise ajal kokkulepitud asjad on kõik unustatud, kunagised vallaametnikud käivad ise tööl Kuressaares ja Leisi asjad on nüüd teisejärgulised. "Kas oli meile vaja siis sellist asja, et peame niiviisi võitlema iga pisikese sendi eest ja iga teelõigu pärast?" lausus Aile Nau.