Pildid ja video: arheoloogid võisid leida Napoleoni kindrali, kelle hauakoht oli üle 200 aasta mõistatuseks

Nende arvates võib olla tegemist üle 200 aasta tagasi seal elu kaotanud prantslase Charles-Étienne César Gudin de La Sablonnière’ga, kes oli Napoleoni armee üks kindralitest, teatab msn.com.

Gudin sai 19. augustil 1812  Smolenski lähedases Valutino lahingus suurtükikuulist haavata, ta üks jalg tuli amputeerida ning tal tekkis gangreen, mille tõttu ta paar päeva hiljem 44-aastasena suri.

Prantsuse armee sõdurid lõikasid ta kehast südame välja ja viisid Prantsusmaale kaasa. Gudini süda maeti Pariisi Pere Lachaise’ kalmistule, kuid ta matmispaik Venemaal jäi rohkem kui 200 aastaks saladuseks.

Prantsuse ja Vene arheloogid tegid sellel suvel Valutino lahingupaiga lähedal väljakaevamisi, leides skeleti, millel olid alles riideribad, mis näitasid, et tegemist on Napoleoni armeesse kuulunud mehega.

«Märkasime, te tegemist on ühe jalaga sekeletiga, seega on ta suure tõenäosusega Napoleoni armee kindral Gudin,» sõnas vene arheoloog Marina Nesterova.

Gudini järeltulijalt võetud DNAd võrreldakse skeletilt võetud DNAga, et saada kindel vastus, kas leitud mees on kunagine kindral.

Napoleon Bonaparte  ja Gudin õppisid koos Prantsuse kuulsas Brienne-le-Château sõjakoolis. Gudini nimi on Pariisi Arc de Triomphe sõjamonumendil.

Arheoloogid eesotsas prantslase Pierre Malinowski ja venelase Nikolai Makaroviga võtsid Gudini haua otsimisel aluseks marssal Louis-Nicolas d'Avout ülestähendused ja memuaarid. See mees korraldas Gudini matmise Venemaal ja tema kirjelduste kohaselt tähistati kindrali matmispaik nelja suurtükiga, mis olid maapinda püsti pandud. See ei andnud tulemusi ja nad otsisid veel teistest allikatest Gudini matmispaiga kohta infot.

Arheoloogid jõudsid oma otsingutega Smolenski lähedase Valutino parki, leides sealt matmispaiga, milles olid lagunenud kirstus inimjäänused.

Esmane uurimine näitas, et sinna oli maetud mees, kes oli surres 40 – 45-aastane.

Gudin suri enne, kui Napoleon võttis suuna Moskvale, mis asub Smolenskist 400 kilomeetri kaugusel.

Napoleon lootis, et suudab Valutino lahingus Vene vägesid lüüa ja sõlmida endale kasuliku rahulepingu, kuid Venemaa keiser Aleksander I ei tahtnud rahulepingust kuuldagi.

«Valutino lahing näitas, et Napoleon oli venelasi alahinnanud. Prantsuse armee inimkaotus oli selles lahingus suur, kuid Napoleoni ootasid ees veel suuremad kaotused ning lõpuks tegi oma töö Venemaa karm talv,» sõnas arheoloog Pierre Malinowski.

Napoleon tahtis vallutada Venemaa pealinna Moskvat, kuid elanikud ja sõdurid panid linna põlema, kasutades põlenud maa taktikat. Prantslased lootsid sealt süüa ja vara leida, kuid neid ootas põlenud linn.

Napoleoni Venemaa vallutamise plaan kukkus läbi, ta suure armee 640 000 sõdurist jõudis Prantsusmaale tagasi vähem kui 10 protsenti.

Prantsuse väge juhtis Valutino lahingus marssal Michel Ney ja tal oli 30 000 meest. Venemaa vägede juht oli kindral Michael Andreas Barclay de Tolly ja tal oli 40 000 meest.

Prantslased kaotasid 7000 meest ja venelased kaotasid 6000 meest.

Prantslased küll võitsid lahingu, kuid Napoleon oli vihane, et ta ei saanud Venemaa armeed lõplikult hävitada.