Rändlinnud on juba kursi lõuna poole võtnud

Järva Teataja
Copy
PRN01: RÄNDLINNUD : PÄRNU, EESTI,  20SEP12-
Sookured
ul/Foto URMAS LUIK PÄRNU POSTIMEES
PRN01: RÄNDLINNUD : PÄRNU, EESTI, 20SEP12- Sookured ul/Foto URMAS LUIK PÄRNU POSTIMEES Foto: URMAS LUIK / PRNPM/EMF
  • Radaripiltidelt on näha nii õhus lendavate putukate grupid kui ka rändlinnud

Keskkonnaagentuuri ilmaradar näitab, et osad linnud lahkuvad Eestist juba praegu, kuigi suure sügisese rändeni on veel omajagu aega.

Kui tavapäraselt on keskkonnaagentuur teadlik sügisesest lindude rändest, siis selgub, et ilmaradari piltide järgi käib osade tiivuliste lahkumine Eestist juba praegu, teatas agentuuri pressiesindaja.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse radarite põhifunktsioon on edastada andmeid erinevatest õhukihtidest, kust saadud teavet kasutavad sünoptikud ilmaprognooside koostamiseks. Tegelikult on radarite võimekus ja kasutusvõimalused laiemad – nimelt on nende piltidelt näha ka nii õhus lendavate putukate grupid kui ka rändlinnud.

Suur lennuränne saab Eesti kohal alguse juba augustis ööpimeduse varjus. Radarimonitorile jäävad märked lehelindudest, põõsalindudest ja teistest värvulistest - ränne, mis jätkub hommikuti suurtes kõrgustes ja jääb inimsilmale märkamatuks, on tegelikult isendite arvu poolest kõige võimsam. Öisel rändamisel on omad eelised – siis jääb toidu otsinguks kogu valge aeg. Mõistagi jäävad niimoodi radaripilti ka putukate parved. Päevasel ajal ühes tõusvate õhuvoolude tekkega võib radaripildil märgata õhus lendavaid putukaid.

Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna peaspetsialisti Tanel Voormansiku sõnul saab putukatel ja lindudel teha vahet tänu ilmaradaritelt saadavatele polarimeetrilistele andmetele. Mõlemal pildil on vasakul pool näidatud radari peegelduvuse produkt. "Sellelt näeme, et lindude puhul on peegelduvuse väärtused keskmiselt veidi kõrgemad kui putukatel, aga vahe ei ole väga märkimisväärne. Selget vahet aitab teha polarimeetrilistel andmetel põhinev diferentsiaalse peegelduvuse produkt - lindude puhul on selle väärtused madalamad ja üsna varieeruvad. Putukate puhul on diferentsiaalne peegelduvus väga kõrge ja üsna ühtlane," rääkis ta.

Keskkonnaagentuur paigaldab neljapäeval Kabli linnujaama suure mõrdpüünise. Eluslooduse osakonna peaspetsialisti Meelis Leivitsa sõnul on sealne võrkpüünis siiski teistsugustele lindudele – enamasti metsvärvulistele ning lühimaa rändlindude püüdeks, kes pärast neisse sattumist rõngastatakse ning registrisse kantakse. (BNS)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles