Mis juhtub kehaga, kui bensiin satub vereringesse?

Bensiin on toksiline ning kergesti süttiv vedelik, mis sisaldab 150 erinevat kemikaali ning ka väga väike kogus vereringes võib kesknärvisüsteemi ja siseorganeid püsivalt kahjustada. Ka kokkupuude naha ja silmadega võib olla ohtlik. Bensiini põletamise käigus vabaneb mitmeid mürgiseid kemikaale nagu süsinikoksiid ehk lõhnatu ja värvitu gaas, mille suures koguses sisse hingamine lõppeb surmaga. Seetõttu on siseruumides bensiini toel töötavate masinate kasutamine ohtlik.

Naha kaudu bensiin lühikese aja jooksul ei imendu, kuid kui kanda mitu tundi bensiiniseid riideid, võib see tekitada nahakahjustusi ning jõuda ka vereringesse. Bensiin võib pikaajalise kokkupuute tagajärjel tekitada nahal esimese ja teise astme põletusi, ville, ning naha koorumist.

Bensiini aurude sisse hingamine kahjustab kesknärvisüsteemi ja siseorganeid. Sisse hingamine kahjustab kopsukudesid ning kemikaalid jõuavad vereringesse. Vereringes takistavad need kemikaalid hapniku ringlemist, mis võib põhjustada kudede kahjustusi. Bensiini aurude sisse hingamine suures koguses või pikema aja vältel võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi, kuid selle sattumine seedeelundkonda või vereringesse võib ka surmaga lõppeda. Täiskasvanud umbes 70 kilogrammi kaaluva inimese puhul lõppeb 350 grammi bensiini organismi sattumine surmaga, lastel piisab selleks 10–15 grammist.

Mürgituseks või kahjustuseks piisab aga ka väiksematest kogustest. Bensiinimürgituse sümptomid on peavalu, iiveldus, oksendamine, pearinglus, näopunetus, nägemishäired, nõrkus, krambid, südamerütmihäireid ja raskemal juhul kooma ja infarkt.

Inimesed puutuvad bensiini aurudega sageli kokku muru niites või muude masinatega pikemalt töötades. Väheses koguses puututakse aurudega kokku ka bensiinijaamades. Inimestel, kelle igapäevane töö on masinatega, on suurem risk haigestuda maksa- ja neeruvähki ning erilist tähelepanu peaks pöörama tööriiete puhtusele ning kaitsekinnaste ja makside kasutamisele.