Eelmisele sajandile iseloomulik pärandmaastik on kadumas (2)
28. august 2019, 09:09
20. sajandi alguses oli Eestis poollooduslike rohumaade pindala ligi 1,8 miljonit hektarit. Arvatakse, et tänaseks on neist säilinud umbes 100 000 hektarit ehk vaid 5% kunagisest pindalast; sealjuures majandatakse sellest praegu ligi 40 000 hektarit, ülejäänud 60 000 hektarit on metsastunud ja vajab taastamist.
Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson kirjutab Maablogis, et tänapäevane põllumajanduspraktika ohustab liigirikaste rohumaade säilimist.
Rohumaade majandamine on viimase 100 aasta jooksul teinud läbi suured muutused. Et tagada kariloomadele paremad toitumistingimused, on muutunud tavapäraseks kultuurrohumaade rajamine. Sellega aga kaasneb ka väetiste kasutamine, kuivendustööd ning rohumaade regulaarne üleskünd ja uuendamine piiratud arvu taimeliikidega. Tulemuseks on rohkem biomassi ja loomadele meelepäraseid taimi, mis on aga viinud selleni, et traditsioonilised heinamaad on asendunud kultuurrohumaadega.
Lisaks iseloomustab tänast rohumaade majandamist intensiivistumine – rohumaid niidetakse varem ja tihemini ning kasutatakse järjest võimsamaid masinaid, mille liikumiskiirus ning niitmislaius on väga suur. Selliselt majandades suudetakse niita lühema ajaga oluliselt suuremaid alasid, kuid tulemuseks on järjest ühetaolisemad rohumaad ja elurikkuse kadu.
Järjest enam räägitakse sellest, et nii nagu metsast saab lisaks tarbepuidule muudki head ja paremat (näiteks metsasaadusi – seened, marjad jms), nii pakuvad ka rohumaad lisaks loomasöödale veel teisi olulisi hüvesid. Näiteks on rohumaad taimekahjustajate looduslike vaenaste ja tolmeldajate olulised elupaigad. Seepärast on mõistlik planeerida põllud selliselt, et poollooduslikud rohumaad paikneksid põllukultuuride vahetus läheduses – nii peaks vähenema vajadus kasutada pestitsiide.
Samuti on poollooduslikud rohumaad väga oluline elupaik paljudele põllulindudele ja kaitsealustele liikidele, mille kaitsmine on meie kõigi vastutada.
Rohumaade lihaveised
Üha enam oskab Eesti inimene hinnata kvaliteetset loomaliha. Poollooduslikud rohumaad on liigirikkad: ühel ruutmeetril on keskmiselt paarkümmend taimeliiki, mis omakorda mõjutab liha maitset. Samuti on teada, et rohumaal toitunud lihaveiste liha sisaldab rohkem toitaineid ning ohtralt kasulikke rasvhappeid ja vitamiine. Rääkimata sellest, et välistingimustes peetavad loomad on eeldatavasti õnnelikumad, kuna saavad olla neile loomulikus keskkonnas.
Poollooduslikud kooslused on põllumajandusmaa pärlid, liigirikkad rohumaad, mis pakuvad olulisi avalikke hüvesid. Seetõttu makstakse nende hooldamiseks toetusi Eesti maaelu arengukavast.
- Tänavu taotleti toetust 32 400 hektari hooldamiseks.
- Toetussumma on aastas ligi 7,4 miljonit eurot, millest u 4,2 miljonit tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, 2,2 miljonit makstakse otsetoetusena Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika I sambast ja ligi miljon eurot tuleb Eesti riigieelarvest.
- Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust makstakse siis, kui kooslust hooldatakse nõuetekohaselt.
Arvestades, et aastaks 2020 oli planeeritud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse sihttasemeteks 40 000 hektarit ja toetuse taotlejate eeldatavaks arvuks 1500, siis vaatamata sellele, et hooldatavate poollooduslike rohumaade pindala on iga aastaga suurenenud, seda eesmärki järgmiseks aastaks ei saavutata.
Seega seisame silmitsi küsimusega, kuidas panna põllumehi ja teisi rohumaade majandajaid väärtustama ja hooldama poollooduslikke rohumaid, sest just sellised rohumaad tagavad meie maastikus loomasööda kõrval teisigi avalikkuse jaoks olulisi hüvesid, kirjutab Kaidi Jakobson. Loe pikemalt siit.