Kvartaliga tõusis järvamaalaste palk saja euro võrra

Aastatagusega võrreldes on Järvamaa inimeste palk teinud 112eurose hüppe. Statistika hõlmab on töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad.

Statistikaameti teatel tõusis 2019. aasta II kvartalis teenis järvamaalane tunnis brutopalka keskmiselt 7,41 eurot, eelmise aasta samal perioodil 6,52 eurot. 

Eestis oli 2019. aasta II kvartali keskmine brutopalk 1419 eurot. Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4% ja see tõusis võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Tegevusalade lõikes on palgakasv laiapõhjaline. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul paistavad suurematest tegevusaladest  keskmisest kiirema palgakasvuga silma ehitus, veondus ning info ja side, kus majanduskonjunktuur on jätkuvalt hea. Palgakasv aeglustus oluliselt mäetööstuses ja energeetikas, mis oli põhjustatud põlevkivienergeetika keerulisest olukorrast.

"Majanduskasvu aeglustumisel võib oodata ka palgakasvu aeglustumist, kuid madala tööpuuduse ning püsiva tööjõupuuduse tingimustes võib arvata, et palgasurved tõenäoliselt ei leevene" ütles Lõhmuste.

Juba mõnda aega toetab keskmise palga kasvu kiire palgatõus avalikus sektoris. Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar kinnitas, et teises kvartalis suurenesid palgad nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste haldusalas hoogsamalt kui erasektoris. Palgad suurenesid jõudsalt nii avaliku halduse, hariduse kui ka tervishoiu tegevusalal. Avalikus sektoris on enamasti väga oluline hea eesti keele oskus ning seetõttu tuleb tööandjatel uusi töötajaid leida kohaliku tööjõu seast. Seetõttu suurendab kohaliku tööjõu puudus avaliku sektori töötajate jõudu palgaläbirääkimistel rohkem kui mitmel teisel erasektori tegevusalal, kus tööandjatel on võimalus värvata tööjõudu ka välismaalt.

Ettevaates mõjutab Eesti ettevõtete käekäiku majanduse jahenemine peamistel eksporditurgudel. Soosaar viitas konjuktuuriinstituudi kindlustundeuuringule tuginedes, et ettevõtete tulevikuootused hõive edasise arengu suhtes on muutunud pessimistlikumaks, ehituses ja töötlevas tööstuses on mõnevõrra vähem neid ettevõtteid, kes tajuvad tööjõudu peamise tootmise laiendamise piiranguna. Need tegurid vähendavad edaspidi survet palkasid tõsta ning aeglustavad seega palgakasvu.

II kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju (1545 eurot) ja Tartu (1440 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1084), Valga (1060 eurot) ja Hiiu (971 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.