Katrin Lusti suhtes lõpetati kriminaalmentlus: kuriteo piiri ei ületatud (3)
27. august 2019, 16:09
/nginx/o/2019/08/27/12504373t1h271a.jpg)
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas täna kriminaalmenetluse «Kuuuurija» saatejuhi Katrin Lusti (36) suhtes.
«Kuuuurija» avaldas 2017. aasta sügisel loo, milles lubas paljastada õpetajast pedofiili salaelu, alaealiste poistega peetud saunapeod ja Eesti pedofiilide võrgustiku. Loe sellest rohkem SIIT!
Lust sai juba toona Harju maakohtult määruse, et saade ei tohi eetrisse jõuda. Lisaks seisis määruses, et seadust mitte järgides, võib Lusti oodata aasta pikkune vanglakaristus. Eetrikeeld siiski tühistati, kui Lust oli esitanud ka omapoolse seisukoha.
Eetrisse läinud saate peale esitas aga endine õpetaja, Urmas Kaus, hagi Katrin Lusti ja «Kuuuurija» saatemeeskonna vastu kahju tekitamise ja ebaõigete andmete avaldamise keelamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Asjaolude täiendavaks selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust ühel korral võimaliku ebaseadusliku läbiotsimise ning teisel juhul sissetungimise suhtes.
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas antud kriminaalmenetluse Lusti suhtes täna. Prokuratuur leidis, et Lustile ei ole võimalik ette heita ebaseaduslikku läbiotsimist Urmas Kausi kodus, kus Lust avas kappe ja sahtleid eesmärgiga leida samas viibinud politseiametnikele tõendeid selle kohta, et tema saates portreteeritav mees on pedofiil.
Arvestades seda, et Lusti tegevust jälgisid pealt kohal viibinud politseiametnikud, kes ei püüdnud teda kuidagi takistada, ei saa Lustile ette heita kuriteo toimepanemist – olukorras, kus politseiametnikud saatejuhti ei takistanud, ei pidanud Lust ka aru saama, et tema tegevus on keelatud, teatas prokuratuur.
Lisaks uuriti, kas on alust Katrin Lustile ja tema võttemeeskonnale ette heita sissetungimist kannatanu (O.Z) koju. Kuigi korterisse siseneti ilma kannatanu selge sellekohase soovita, ei olnud asjaolusid arvestades tegemist siiski korterisse tungimisega. Küll aga leiab prokuratuur, et tegemist võib olla väärteona käsitletava lahkumisnõude täitmata jätmisega, mistõttu edastab prokuratuur selles osas materjalid politseile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
Katrin Lust: tänan prokuröri, et ta tegi tervest mõistusest lähtuva otsuse
Avaldame Lusti kommentaari täies mahus ja muutmata kujul.
«Ma tunnen loomulikult suurt kergendust ja ma olen tänulik prokurör Saskia Kasele, et ta tegi tervest mõistusest lähtuva otsuse. Esiteks ebaseaduslikku läbiotsimist saab teostada nähtavasti ainult ametiisik nagu seda on politseinik. Teiseks viibisid Urmas Kausi juures sellel hetkel just viis politseinikku, kes ei takistanud minu tegevust näiteks siis kui ma võtsin riiulilt Kausi CD plaadid ja soovisin neid esitada tõenditena politseile, et nad viiksid need kaasa ja veenduksid, kas nendel on talletatud lapspornot.
Kahjuks ei võtnud politseinikud neid CD plaate tol õhtul kaasa ja hiljem selgus, et Kaus ei andnudkahjuks politseile ei oma arvutit ega neid samasid CD plaate, mida ma palusin tol õhtul politseil tema kodust kaasa võtta.
Samuti juhin tähelepanu Zuikode juhtumile. Kui prokuratuur käsitles seda juhtumit alguses selle vaatenurga alt, et me sisenesime pettuse teel (kassi ostjana), mis oli automaatselt tahte vastane- siis täna leiab prokurör Saskia Kask, et me eirasime äärmisel juhul Zuiko lahkumiskorraldust ehk me ei lahkunud piisavalt kiiresti.
Ometi peab siinkohal mainima, et lahkumiskorralduse mitte täitmine ei ole kuritegu.»
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask selgitas, et tegemist oli õiguslikult keerukama kriminaalasjaga kui pealtnäha võis paista.
«Esmakordselt oli kriminaalasja keskseks küsimuseks sisuliselt see, et kui kaugele võib ajakirjanik oma tööd tehes minna. Antud juhul asus prokuratuur seisukohale, et kuigi ühel juhul võib «Kuuuurija» meeskond saate filmimise käigus olla toime pannud väärteo, siis kirjeldatud teod on küll väga piiripealsed, kuid kuriteo piiri ületatud ei ole,» selgitas juhtivprokurör Kask.
Kriminaalmenetluse lõpetamise otsust on kannatanutel võimalik vaidlustada kümne päeva jooksul.