Volikogu liikmed algatasid vallamaja teemalise rahvaküsitluse

Rahvaküsitlus toimub petitsioon.ee internetikeskkonnas ning vabatahtlike abiga korjatakse arvamusi ka paberil. Vastata saab 30. augusti hilisõhtuni.

Küsitluse algatasid volikogu liikmed Ahti Bleive, Koit Jostov, Indrek Käo, Kalju Paalmann, Anti Rüütli, Janno Simso ja Igor Taro. Küsitluse leht asub veebiaadressil http://petitsioon.ee/uue-vallamaja-ehitus-polvasse.

Algatajad soovivad ennetada olukorda, kus Põlva valla tulevikku puudutav oluline otsus sünnib vastu vallakodanike tahtmist. Uue haldushoone ehitamise plaan polnud valimiste eel arutlusel ning seega puudub volikogul selge kodanike mandaat otsuse tegemiseks.

Juunis soovisid Põlva vallajuhid seada hoonestusõigusekeskväljaku äärsele rendimaale. Tol hetkel nappis võimuliidul selle vastuvõtmiseks hääli ning küsitlejate hinnangul uue hoone ehitamisele kaasa aitama pidanud eelnõu jäi vastu võtmata.

Positiivne otsus tähendanuks petsitsiooni algatajate hinnangul Põlva vallale kohustusi 75-aastase hoonestusõiguse eest ning perspektiivis ka laenukoormuse suurendamist haldushoone ehituseks.

«Soovime luua pretsedenti tõelise inimeste kaasamisega läbi selle rahvaküsitluse, kus kõne all on paari miljoni ulatuses investeeringute saatus,» sõnas üks algatajatest Põlva vallavolikogu liige Igor Taro (VL Tuleviku Põlvamaa). «Siiani on niinimetatud «kaasava eelarve» küsitlustes tegeletud sisuliselt peenrahaga, samal ajal kui miljoneid jagatakse maksumaksjaga konsulteerimata tagatubades. Rahvaküsitluse ettepanek kõlas üle-eelmisel istungil ja kuna vallavalitsus ei ilmutanud selles osas mingit huvi, otsustasime selle omal algatusel läbi viia.»

Esimeste ööpäevadega võttis internetikeskkonnas hääletusest osa üle 160 inimese ning neist üle 97% ei toetanud uue haldushoone ehitamist Põlvasse.

Revisjonikomisjoni esimehe Ahti Bleive (SDE) sõnutsi oleks uue haldushoone ehitamine vallale suur täiendav lisakoormus niigi pingelisele eelarvele.

«Hetkel pole kuulnud ühtegi mõistlikku ja ratsionaalset selgitust, miks peaks just uue maja ehitama ja just sellesse asukohta. Valla fookus ja eelarve peab olla suunatud eelkõige nendele objektidele, kus vajadus on kõige suurem ja mis ühinemislepingusse ka kirja said,» märkis Bleive.

«Jutte uuest haldushoonest on heietatud viimased 15 aastat. Ilmselgelt pole vajadus uue vallamaja järele tingitud ametnike töötingimuste parendamist silmas pidades, vaid soovist «valada» ühinemislepingusse sätitud summad betooni ja puitu,» lisas volikogu arengukomisjoni liige Indrek Käo (EKRE).

«Olen teinud ettepanekuid ühinemisjärgselt Põlvale vallavarana kaasa tulnud hoonete inventuuri kohta. Paraku ei ole keegi suutnud ühtegi tõsiseltvõetavat analüüsi või ülevaadet kokku panna, rääkimata esitlemisest. On aus küsida vallakodanike arvamust selle kohta, kas nad tunnevad vajadust veel ühe järjekordse «karbi» püstitamiseks. Olukorras, kus meil tuleb võidelda sünnitusosakonna säilitamise eest Põlvas, mõjub teatud huvigrupi soov miljonid betooni valada eriti küüniliselt ja ei lähe mitte kuidagi kokku säästva ja kogukonnast hooliva suhtumisega,» lisas ta.

Põlva vallavanem Georg Pelisaar on põhjendanud uue vallamaja ehituse plaani ühinemislepingus sätestatuga.