Pärnus asutakse taas meremehi koolitama

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Karel Pajanin (paremal) ja Tauri Tiitso on võtnud nõuks muuta Pärnu merelinnaks meremeeste koolitamise mõtteski.
Karel Pajanin (paremal) ja Tauri Tiitso on võtnud nõuks muuta Pärnu merelinnaks meremeeste koolitamise mõtteski. Foto: Mailiis Ollino

Meremeestel Tauri Tiitsol ja Karel Pajaninil tuli kaks aastat ennast merekoolitajatena tõestada, enne kui veeteede amet andis nõusoleku avada Pärnus, kus pole enam aastaid meremehi koolitatud, õppeasutus, kus valmistatakse ette madruseid ja motoriste.

Uues koolis nimega Pärnu merenduskeskus tehakse praegu viimaseid ettevalmistusi kursantide vastuvõtuks. Kuivõrd õppekavad ei ületa oma kestuselt mõnda kuud, hakkab õppetöö toimuma aasta ringi. Kus täpsemalt kool tegutsema hakkab, mehed veel avaldada ei saa.

“Rendileping on allkirjastamisel, seetõttu me aadressi välja ei ütle,” sõnas Pajanin. “Ehk ainult nii palju, et Pärnu merenduskeskus hakkab tööle kesklinnas. Niipea kui rendileping käes, ei ole kooli asukoht enam saladus.”

See, et koolis hakatakse tööks laevadel ette valmistama vanemmadruseid ja -motoriste, on kindel. Kooli avamise mõte selles seisneski: hakata Pärnus taas andma mereharidust kutsetunnistuse tasemel.

“Kursuse lõpetamise järel – madruste puhul vältab õpe kolm ja motoristidel neli kuud – omistab veeteede amet kutsetunnistuse, kusjuures kool aitab lõpetajaile leida töö merel,” lubas Tiitso. “Selleks on meil koostööpartner Nordcrewing Group OÜ, mis otsib meremeestele tööd üle maailma.”

Kooli teine koostööparner Kihnu Veeteede AS on tulevaste meremeeste üks praktika- või töökohti.

Samuti saab koolis teha väikelaevajuhi luba (kuni 24meetriste alustega sõitmiseks), omandada õigus kasutada merel raadiosidevahendeid ja saada paberid jeti juhtimisekski, kuna avaveel jetiga sõiduks nõutakse juhiluba.

Kooli asutajatel on unistus saada koostööpartneriks mõni gümnaasium, et seal avataks merendusklass, nii nagu see oli aastate eest Pärnu Hansagümnaasiumis.

Niipea kui rendileping käes, ei ole kooli asukoht enam saladus.
Karel Pajanin

“Näiteks 10. klassis õpivad gümnasistid teoreetilise osa vanemmadruse õppest, teevad suvevaheajal läbi praktika ja omandavad vanemmadruse kutse. 11. klassis aga omandavad vanemmotoristi kutse,” selgitasid mehed. “Noortel on siis 12. klassi lõpetamise järel juba kaks merendusega seotud eriala käes ja võimalus alustada tööd mõnel laeval, aga ka hea eeldus minna edasi õppima kõrgemasse merekooli.”

Tiitso ja Pajanin on mõlemad õppinud tüürimehed, esimene sõitnud merd kümmekond aastat, teine teeb seda praegugi, kusjuures Pajaninil on peale tüürimehediplomi merenduse magistrikraad.

Kursuse lõpetamise järel – madruste puhul vältab õpe kolm ja motoristidel neli kuud – omistab veeteede amet kutsetunnistuse.
Tauri Tiitso

“Kuna mu töögraafik merel on kuu tööl, teine vaba, saab pühenduda koolis õpetamiselegi,” selgitas Pajanin, kuidas kutseline meremees saab samal ajal kooli avada ja seal õpetama hakata.

Pajanin ja Tiitso ei unista gümnaasiumiga koostööst asjata. Mõlemad mehed leidsid tee meremeheametisse just koolipingist, kusjuures juhuse tahtel oli Pajanin Hansagümnaasiumi merendusklassi esimese lennu lõpetaja. Ja kui ta hiljem selles koolis mereteadust õpetama hakkas, istus tema esimeste õpilaste seas pingis Tiitso.

Mereharidus Pärnus

1919–1922 Pärnu merekool
1945–1990 Pärnu merekool
1999–2013 Eesti merehariduse Pärnu merenduskeskus, Eesti mereakadeemia Pärnu merenduskeskus
2006–2011 Eesti mereakadeemia merekooli Pärnu osakond
2019– ... Pärnu merenduskeskus
Allikas: Pärnu Postimees, Tauri Roosipuu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles