Ratase umbusaldusistungi neli stsenaariumit (2)

Erakorralise istungi kokkukutsumiseks on vaja vähemalt viiendiku riigikogu koosseisu ehk 21 parlamendisaadiku allkirjastatud avaldust. Sellega probleeme ei ole: umbusaldusavaldusega on plaaninud kaasa minna nii Reformierakonna 34-liikmeline fraktsioon, sotsiaaldemokraatide 10 parlamendisaadikut ning nn aknaalune Raimond Kaljulaid – kokku 45 saadikut. Riigikogu juhatusele edastatavas avalduses erakorralise istungi kokkukutsumiseks tuleb paika panna umbusalduse aeg, päevakord ja põhjendus. Seaduse järgi võetakse valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise nõue päevakorda kõige varem ülejärgmisel päeval pärast nõude esitamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.

Valitsusele, peaministrile või ministrile on avaldatud umbusaldust, kui selle avaldamise poolt on riigikogu koosseisu enamus ehk 51 riigikogulast. Selleks, et umbusaldushääletus üldse toimuda saaks, on vaja kvoorumit ehk 51 parlamendisaadiku kohalolekut. Seda kontrollitakse istungi alguses kui ka enne lõpphääletust.  

Nii on tulevaks reedeks teoreetilisi variante neli: 

1. Kohale tuleb vähemalt 51 parlamendisaadikut, kvoorum on koos, kuid umbusaldamiseks vajalikku riigikogu häälteenamust ehk 51 häält ei saada kokku. Nii läheb kõik vanaviisi edasi: Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa valitsus jätkab. 

2. Kohale tuleb vähemalt 51 parlamendisaadikut, kvoorum on koos ning Jüri Ratase umbusaldamise poolt hääletab 51 riigikogu liiget. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele tervikuna või peaministrile, astub kogu valitsus tagasi. Arvestades, et opositsioonil on koos Raimond Kaljulaidiga hääli kokku 45 ning on küsitav, kas koalitsioonist kuus lisahäält saadakse, on see variant vähetõenäoline. 

3. Kohale tuleb vähem kui 51 riigikogulast ehk kvoorumit ei saa kokku. Nii lõppeb erakorraline istungjärk pärast kohalolekukontrolli ning riigikogu esimehel on õigus umbusalduse avaldamise nõude arutamist lisada mõne korralise istungjärgu päevakorda. Riigikogu sügisene istungjärk algab 9. septembril.

4. Istungi kohalolekukontrolli ajal on saalis vähemalt 51 saadikut, kvoorum on koos, peaminister vastab parlamendisaadikute küsimustele. Kui enne umbusaldushääletust selgub kohalolekukontrollis, et vahepeal on riigikogulaste arv saalis kahanenud vähem kui 51-le ehk kvoorumit pole koos, jääb umbusalduse avaldamine peaministrile katki ning umbusalduse avaldamise nõue lisatakse mõne korralise istungjärgu päevakorda. See variant tundub samuti vähetõenäoline – miks peaks kohale tulnud saadikud soovima sama protseduuri taas korrata? 

Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul pole opositsioon avaldust erakorraliseks istungjärguks riigikogu juhatusele veel esitanud. Põhjus on lihtne: kuna esialgu koguti allkirju 26. augustiks toimuva erakorralise istungi toimumiseks, siis nüüd kogutakse allkirju uuele, 30. augustil istungit soovivale dokumendile. «Kui koalitsioon tuleb kohale, pole kvoorumiga probleemi,» nentis Kallas, täheldades, et tõenäoliselt soovib koalitsioon esimesel võimalusel Ratase umbusaldamist arutada.

Reformierakond teatas täna, et plaanib riigikogu erakorralist istungit peaminister Jüri Ratasele umbusalduse avaldamiseks reedele, 30. augustile. 

• Ratase umbusaldamine lükkus edasi