Video: rauaajal elanud hambutu druiid nägi välja selline
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. august 2019, 16:10
/nginx/o/2019/08/19/12479828t1h67de.jpg)
Šotimaa Dundee ülikoolis kohtuekspertiisi kunstnikuks õppiv Karen Fleming tegi hambutu kolju põhjal näorekonstruktsiooni naisest, kes elas rauaajal
Fleming andis vahanaisele nimeks Hilda lisades, et kolju-uuringu kohaselt suri see naine 60. eluaastates ehk omas ajas elas ta väga vanaks, sest siis surid naised tavaliselt 30. eluaastate alguses, teatab livescience.com.
Arheoloogide teatel on see naine Šotimaa üks vanemaid teadaolevaid druiide, kes süsinikuuringu kohaselt suri millalgi 55 eKr kuni 400 pKr ja oli oma päritolult kelt.
/nginx/o/2019/08/19/12479826t1h0cb8.jpg)
«Hildat, keda kujutan tema ajastu rätikus, oli huvitav teha, sest ta oli nii kelt kui druiid. See, et ta nii vanaks elas, viitab ta kõrgele päritolule ja võrdlemisi kergele elule. Samas oli ta oma vanuse tõttu hambutu. Sel ajal oli naiste keskmine eluiga 31 eluaastat,» lisas näorekonstruktsiooni teinu.
Hilda kohta on vähe teada. Ta kolju leiti Šotimaa põhjaranniku juures asuvalt Lewise saarelt Stornowayst 19. sajandi alguses.
See kolju oli üks kuuest, mis leiti Šoti põhjaranniku saarestikest ja mida tutvustati 1833 Edinburghis toimunud frenoloogiaühingu loengul. Druiidikolju asub Edinburghi ülikooli anatoomiamuuseumis.
Frenoloogia on pseudoteadus, mille kohaselt psüühika erinevad funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Frenoloogid usuvad, et kolju kuju põhjal on võimalik hinnata inimese vaimseid võimeid ja iseloomuomadusi.
Druidism oli muistne keldi usunud aladel, mis on tänapäeva Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Druiidid olid ennustajad ja jumalate sõnumite vahendajad. Suur osa druiidide kohta teadaolevast pärineb Rooma väejuhi Julius Caesari ajastust.
Juljus Caesar vallutas Gallia, mis on tänapäeva Prantsusmaa ja Belgia, Gallia sõdade käigus 58 eKr – 50 eKr.
/nginx/o/2019/08/14/12465028t1hf05c.jpg)
Caesar vallutas Britannia, tänapäeva Ühendkuningriigi, kaks korda, 55 eKr ja 54 eKr.
Kõige varajasemad ülestähendused druiidide kohta pärinevad 2400 aasta tagusest ajast ja need on kivisse raiutud sümbolid. Druiidid lakkasid olemast umbes 1200 aastat tagasi, kui hakkas levima kristlus.
Druiide seostatakse ka Ühendkuningriigi kuulsa megaliitehitise Stonehenge’iga, mis rajati ajavahemikul 5000 - 2000 eKr mitmes osas. Arvatakse, et see oli ohvripaik, pühakoda või observatoorium.
Karen Flemingi loodud druiidi vahapead näeb Šotimaa Dundee ülikoolis 16. – 25. augustini.