50 aastat tagasi

Üleskutse: metsarikkusi korjama!

Koolinoored ja pioneerid! Meie metsades, raiesmikel, maanteede ääres ja karjamaadel kasvab mitmesuguseid marju ning seeni, sarapuupähkleid ja köömneid, mille korjamisega saame osutada suure teene meie rahvamajandusele. Et metsarikkuste korjamise aeg langeb kokku kõige pingelisema põllumajandustööde hooajaga, ei tule täiskasvanud elanikud nende kogumisega üksinda toime. Abi oodatakse noortelt, kes seovad osa suvepuhkust ühiskondlikult kasuliku tööga ja võtavad osa metsaandide kogumise vabariiklikust ning üleliidulisest võistlusest.

Käesoleval aastal eraldas ETKVL-i juhatus pioneeriorganisatsioonide premeerimiseks vabariikliku võistluse korras tarbijate kooperatiivide varumispunktidele müüdud metsamarjade, seente, jõhvikate ja köömneseemnete eest järgmised preemiad: I preemia 150 rubla, II preemia 100 rubla, III preemia 50 rubla.

Preemiad antakse välja pärast võistlustulemuste selgumist paremusjärjekorras nende rajoonide pioneeriorganisatsioonide nõukogudele, kelle pioneerid ja kooliõpilased korjavad rajooni peale kokku vähemalt 4 tonni metsamarju ja pähkleid, 4 tonni seeni ja 50 kg köömneid. Olenevalt looduslikest tingimustest võib üht saadust olla rohkem ja teist vähem, kuid marjade ja seente üldkogus peab olema vähemalt 8 tonni. Üle 50 kg kogutud köömneseemned loetakse kas marjade või seente normatiivi katteks.

10 aastat tagasi

Arvo Pärt tutvus "poisiga jalgrattal"

Nooruse linna Rakveret külastanud maestro Arvo Pärt tutvus tema poisipõlve jäädvustava tulevase skulptuuriga ning Pauluse kiriku rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse töödega.

"On küll natuke minu moodi," ütles Arvo Pärt Seaküla Simsoni loodud skulptuuri "Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" kohta. "Ma olen küll ära unustanud, missugune ma siis olin, aga pildi järgi vaadates küll. Ta mõjub liigutavalt." Pauluse kiriku ehk tulevase Arvo Pärdi muusikamaja rekonstrueerimise arhitektuurivõistlusele laekunud 136 arhitekti tööd võtsid heliloojal pea kirjuks. "Olen alles pooled ära vaadanud, aga pea käib ringi – nii palju informatsiooni," lausus kinniste uste taga tegutseva hindamiskomisjoni ruumist viivuks välja lipsanud Pärt. "Peab olema professionaal, et valikut teha," tõdes ta, kui oli üle vaadanud kõik lahendused.

Spordikirikuna tegutsenud hoones Rakvere linnapea Andres Jaadla saatel väikest ringkäiku tehes uuris helilooja, mis hoones uus, mis vana, ning pani raskejõustikusaalis korraks käed ka tõstekangi külge. Kui muusikamaja jõuab kord avakontserdini, võiks Arvo Pärdi meelest kõlada seal muusika, mis meeldis kiriku arhitektile Alar Kotlile. Kas Arvo Pärdilt oleks hoone selleks puhuks heliteost oodata, jättis helilooja lahtiseks. "Kas ma sel ajal elangi," kahtles ta.