USA: Taiwani kaitse-eelarve kasvab võrdeliselt Hiinast lähtuva ohuga (1)
Washington ootab, et Taiwan jätkab Hiinast lähtuva ohu suurenemise taustal kaitsekulutuste tõstmist, ütles USA de facto suursaadik Taiwanis Brent Christensen neljapäeval.
Christensen ütles, et USA «pole märganud ainult Taiwan innukust enesekaitse tagamiseks vajalike platvormide nõudmisel, vaid ka selle meelekindlust arendada enda kaitsetööstust».
Taiwani Ameerika Instituudi (AIT) direktor pidas silma president Tsai Ing-weni püüdlusi arendada siseriiklikult õppelennukeid, allveelaevu ja relvastust, mis täiendaksid Ühendriikidelt ostetud arsenali.
«Need Taiwani investeeringud on kiiduväärt, nagu ka Taiwani pühendumus suurendada iga-aastaselt kaitse-eelarvet, et tagada selle piisavus enesekaitsevajaduste tagamiseks,» lausus Christensen kõnes. «Me ootame, et need arvud jätkavad kasvamist võrdeliselt ohtudega, millega Taiwan silmitsi seisab.»
Christensen on direktor Taiwani Ameerika Instituudis (AIT), mis on alates diplomaatiliste suhete ametlikust katkestamisest 1979. aastal olnud Ühendriikide de facto saatkond Taiwanis.
Hoolimata ametlike suhete puudumisest, nõuab USA seadus, et Washington tagaks Taiwanile piisavad vahendid enda kaitsmiseks.
Taiwani eraldus Hiinast 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud kodusõja järel, kuid Peking peab Taiwanit endiselt enda provintsiks, mis tuleb vajadusel jõuga tagasi võtta. Viimasel ajal esineb Peking üha karmisõnalisemate ähvardustega.
Alates 2008. aastast on USA valitsused teavitanud kongressi enam kui 24 miljardi dollari väärtuses relvastuse müügist Taiwanile. See hõlmab hiljutisi 108 M1A2 Abrams-tanki ja 250 Stinger-raketi müügitehingud, mille väärtus on 2,2 miljardit dollarit, ütles Christensen.
USA presidendi Donald Trumpi valitsus on kongressi teavitanud relvamüügist suuruses 4,4 miljardit dollarit, lisas ta.
Hiina on Washingtoni relvamüügile raevukalt reageerinud ja lubas hiljuti sanktsioonide alla panna kõik USA firmad, mis selliste tehingutega seotud on. Pekingi hinnangul õõnestab relvamüük Hiina suveräänsust ja julgeolekut.
Tsai on tõrjunud Hiina survet ühendada Taiwan taas Mandri-Hiinaga niinimetatud «üks riik, kaks süsteemi» raamistikus, mis kehtib Hongkongi puhul. Tsai ja paljud taiwanlased on öelnud, et seisavad kõrvuti Hongkongi noortega, kes võitlevad praegustel meeleavaldustel demokraatlike vabaduste eest.