Rahandusminister Martin Helme, kes on ametist tulenevalt ka riigile kuuluva Eesti Energia üldkoosoleku rollis, kinnitas täna, et kaevurite ja energeetikute koondamine toimub kavandatust kolm korda väiksemas mahus.
Rahandusminister Helme: 1000 kaevuri ja energeetiku asemel koondatakse maksimaalselt 350
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
14. august 2019, 18:54
Kolmapäeval rahandusministeeriumis toimunud kohtumisel Ida-Virumaa energeetikute ametiühingute esindajatega kinnitasid rahandusminister Martin Helme ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas, et riigile on oluline säilitada energiasõltumatus ning keskmise tootmisvõimsuse reserv, mille tõttu ei ole lubatav seisata ajutise tururaskuse tõttu suurt osa Eesti Energia toomisvõimsusest.
Eesti Energia üldkoosolekuna andis rahandusminister Martin Helme teada omaniku ootuse, et ettevõttel tuleb tagada Eesti keskmine energiatootmise võimekus, mis tähendab, et säilib suurem osa töökohti põlevkivitööstuses.
„Tuleb silmas pidada, et suurte muutuste tõttu fossiilenergialt väljumisel on Euroopas viimasel ajal toimunud mitmeid ulatuslikke elektrikatkestusi, me ei tohi sellist olukorda lubada Eestis,“ ütles Helme.“ 2023. aastani peab olema tagatud Narva elektrijaamades Eesti keskmine elektrivajadus, riigile on julgeolekukaalutlustel oluline tagada tootmisvõimsus ka kõrgtarbimise ajal. Seetõttu jääb kardetust oluliselt väiksemaks ka Eesti Energia koondamiste hulk.“
Ministri sõnul on plaan jätta lisaks Auvere jaamale ja kahele rekonstrueeritud plokile tööle ka kaks vanemat tolmpõletuskatelt. See tagab, et koondatuid ei tule mitte 1000 ringis, vaid maksimaalselt 350. Eesti Energia töötab välja septembriks koondatute osas täpsema plaani.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eesti ei saa riigina lubada, et me ei taga iseseisvalt oma energeetilist sõltumatust. „Seega on kahtlemata vajalik, et Narva elektrijaamad säiliksid teatavas mahus ka tulevikus,“ sõnas Aas. „Samas energeetika arengut mõjutab terves maailmas aina enam keskkond ning sellega tuleb arvestada ka meil. Aga ülioluline on säilitada tasakaal tööjõuturu, majanduses ja keskkonna vahel ning üleminek põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ei tohi mõjutada Ida-Virumaa arengut.“
Aas lisas, et olukorra leevendamiseks on välja töötatud pakett Ida-Virumaa ja põlevkivisektori konkurentsivõime kasvatamiseks. „Algatasime seadusemuudatuse, mis lubab Narva elektrijaamadel taastuvenergia tootmist ja hoiab stabiilsena Narva linna kaugkütte hinna,“ märkis Aas. „Tänu väheväärtusliku biomassi kasutamisele Narva jaamades hoiame puhtana Eesti looduse ja tagatud töökohad Ida-Virumaal. Lisaks aitame põlevkivisektoril kiirendada üleminekut elektri tootmiselt õli tootmisele rafineerimistehase rajamisega.“