Üle 50-aastaste tööhõive on viimase kümnendi suurim

Sakala
Copy
Statistikaamet vahendab, et 25–49-aastaste ja 15–24-aastaste tööhõive määr ei ole aastataguse ajaga muutunud, kuid 50–74-aastaste tööhõive näitaja on suurenenud.
Statistikaamet vahendab, et 25–49-aastaste ja 15–24-aastaste tööhõive määr ei ole aastataguse ajaga muutunud, kuid 50–74-aastaste tööhõive näitaja on suurenenud. Foto: Jaanus Lensment

Statistikaameti kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm teatab, et ameti andmetel on 50–74-aastaste inimeste tööhõive kasvanud. Eelmise aastaga võrreldes on 50–74 aasta vanuste tööga hõivatute arv suurenenud 9600 võrra.

"Selles vanuserühmas on hõivatute arv viimase kümne aasta suurim," vahendas Nõmm. Praegu on selles vanuserühmas hõivatute arv 232 500, tööhõive määr oli 50–74-aastaste seas selle aasta teises kvartalis 59,2 protsenti ja töötuse määr 4,7 protsenti.

25–49-aastase tööhõive määr oli 83,3 ja töötuse määr 4 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga ei ole need näitajad palju muutunud. 15–24-aastaste tööhõive määr oli 39,5 protsenti ning töötuse määr 14,1 protsenti. Noorte suure töötuse määra taga võib olla suveperiood.

Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1, tööjõus osalemise määr 71,7 ning tööhõive määr 68,1 protsenti. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud. Töötute arv on kahanenud 2100 võrra eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on naiste seas hõivatuid 3400 ning meeste seas 6200 rohkem.

Statistikaamet vahendab, et täistööajaga hõivatuid oli selle aasta teises kvartalis hinnanguliselt 584 500 ning osaajaga 83 200. Nende hinnangul ei ole võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga need näitajad oluliselt muutunud. Pisut vähem on vaeghõivatuid ehk isikuid, kes ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma. Neid on 6500.

Mitteaktiivsete arv oli teises kvartalis 277 600. Võrreldes eelmise aastaga on mitteaktiivsete arv mõnevõrra kasvanud. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (89 000), õpingud (65 000), haigus või vigastus (61 400). Märkimisväärne on see, et sel sajandil pole kunagi olnud nii vähe heitunuid ehk neid, kes on kaotanud lootuse tööd leida. Nende arv oli 2900.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles