Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon
12. august 2019, 12:54
/nginx/o/2019/01/02/11691029t1h064a.jpg)
Tööjõud on liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele, muutunud on nii töö iseloom kui töö poolt esitatavad nõudmised, mis panevad proovile meie tervise, kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maarika Haidak.
Vaimse tervise ja seeläbi ka füüsilise tervise häirumine võib tuleneda stressirikkast töökeskkonnast. Terviseprobleemide korral ei piirdu kahjulik mõju üksnes isikliku tervisega vaid see mõjutab kogu ühiskonda. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada!
Nähes kasvavat probleemi ja tagajärgede tõsidust, on vaimset tervist toetav töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid töötervise ja -ohutusega seotud teemasid ja nii ka Eestis. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega täpsustati töökeskkonna vaimse tervise käsitlust. Muudatusega selgitati ka psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet, milleks on näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
Loe edasi sotsiaalministeeriumi blogis avaldatud artiklist.