/nginx/o/2019/08/09/12450162t1h1b3f.jpg)
Emeriitprofessor Olev Saveli hinnangul võiks eesti maatõugu veise toodangu tõstmiseks lubada kasutada tõuaretuses ka teisi tõuge.
Loomakasvatusteadlane: maatõugu veiste piimatoodang peab tõusma
10. august 2019, 00:23
“Minu meelest tuleks üks väike tõuge Lääne-Soome poolt anda ja ametnikud peaksid selleks loa andma,” rääkis loomakasvatusteadlane Olev Saveli juunikuus Upal peetud vissivõistluste ajal Saarte Häälega vesteldes.
Maatõugu lehmad annavad keskmiselt 4700–4800 kilogrammi piima, samal ajal kui Eesti keskmine piimatoodang tõuseb sel aastal 10 000 kiloni. Ka valguprotsendi osas on punast tõugu kari maatõust ette läinud. Madalatest tootmisnäitajatest tekkivat tühimikku võrreldes suure toodanguga tõugudega ei kompenseeri ka PRIA makstavad toetused. Teadlase hinnangul tugineb maatõugude pidamine praegu suuresti entusiasmile, sest madala piimatoodangu tõttu jääb tootjate sissetulek väikeseks. Mida aeg edasi, seda vähem maatõugu veised kellelegi majanduslikus plaanis huvi pakuvad ja kogu sektor jääb seetõttu vaid entusiastide õlule. “Ainult entusiasmist lehma pidada saab ainult entusiast,” selgitas Saveli.
Ainult entusiasmist lehma pidada saab ainult entusiast.” - Olev Saveli
Saveli soovitatud lääne-soome tõugu veiste pulle kasutati möödunud sajandil maatõugu karja tõuaretuses korduvalt, kuna selle tulemusena saadud beeži värvusega nudi veis Eesti karjakasvatajatele meeldis. Paraku lubab EL-i reeglitel põhinev tõuaretuse seadus ohustatud tõu puhul kasutada ainult puhasaretust ehk samasse tõugu kuuluvaid loomi. “2004. aastal tuli EL-ist reegel, et isegi sugulastõu järglased loetakse ristanditeks. Selle järgi tuli välja nii, et ühe soome pulli järglased, kes sündisid enne 1. maid, olid puhtatõulised, ja need, kes sündisid pärast, olid ristandid,” rääkis Saveli.
Praegu võib teist tõugu kasutada vaid eriprogrammi alusel, kui on sugulasaretuse suurenemise oht.
Nimekas maatõugu veiste kasvataja Liia Sooäär andis samuti mõista, et võõrast verd võiks karja pisut juurde lisada. Vissivõistlustel holsteini lehmi seirates märkis Liia, et holstein-friisi tõugu lehmadel on üle mõistuse ilus udar. “Kuidas saaks meie maakarja udarad ka nii ilusaks,” unistas Uustalu talu perenaine.
Eesti maaülikooli professor Haldja Viinalass ütles, et lehmade piimatoodang sõltub lisaks geneetikale ka söötmisest ja pidamistingimustest. Väikse toodangu peaks aga rahaliselt korvama tootearendusega. Euroopas ja mitmel pool maailmas püütakse kohalikele tõugudele lisaväärtust anda sellisel moel, et nende tõugude piimast või lihast tehakse spetsiifilisi tooteid.
Maatõugu veiste toodangu väärindamise võimaluste väljaselgitamisega hakkab sügisest tegelema MTÜ Innovatsiooniklaster MikrobioTaLo, kellele PRIA määras 799 975 euro suuruse toetuse. Saaremaalt osaleb projektis OÜ Saare Maakari (Siim ja Liia Sooäär).
Projekti raames on Eesti maaülikooli ja BioCC OÜ teadlaste eesmärgiks teha kindlaks eesti maatõu geneetiline profiil piima tootmise ja töötlemise seisukohast oluliste tunnuste ja piima tehnoloogiliste omaduste osas, et selle teabe baasilt arendada välja uudsed funktsionaalsed piimatooted, mida edaspidi hakatakse valmistama ainult maatõugu lehmade piimast. Praegu ei ole Eestis ühtki kohalikelt tõugudelt lisandväärtusega valmistatud nišitoodet piimast.
Maatõugu lehma piimast võib saada erilist toodangut
Innovatsiooniklaster MikrobioTaLo kavatseb eesti maatõugu ja eesti punast tõugu lehmade piima väärindamiseks välja töötada uudsed funktsionaalsed tooted.
Mitmed uuringud on välja toonud, et paljude kohalike tõugude piim on oma kõrge kuivainesisalduse ja valgukoostise poolest väga sobiv juustutootmiseks (ida-soome veisetõug, reggiana tõug Itaalias, groningeni valgepealine veisetõug Hollandis, eesti maatõug) ning paljude kohalike veise- ja seatõugude liha kulinaarseid omadusi hinnatakse kõrgelt.
Turul on palju nn bränditooteid, mida valmistatakse ainult konkreetse tõu toormest. Näiteks tehakse Parmigiano reggiano juustu Itaalias ainult modenese või reggiana tõugu lehmade piimast. Soomes toodetakse Armas-perekonna piimatooteid ainult ida-soome tõugu lehmade piimast.
Eesti maatõu ja punase tõu piima väärindamine oleks eeskuju ka Euroopa mõistes. Vähe on nii väikse arvukusega tõugusid, nagu eesti maatõug. Jõudluskontrollis olevate maatõugu lehmade arv on vähenenud 520-ni.
Kui antud tõu piimast arendada tooteid, mis tõu majanduslikult mõistlikuks teeks, saaks seda meetodit kasutada ka teiste väljasuremise ohus olevate majanduslike tõugude päästmiseks.
Eesti suuremad maatõukarjad on väiketaludes või peetakse neid väikesel arvul koos teiste tõugudega suuremates farmides (kokku 69 farmis, sh ainult 13 farmis on maatõugu lehmade arv üle kümne).
Eesti punast tõugu lehmi peetakse kokku 300-s jõudluskontrolli aluses karjas, sh ainult punast tõugu lehmi kasvatatakse 19 ettevõttes ja ainult kuues farmis on eesti punast tõugu lehmade arv üle kümne. Väikesed karjad ja hajus asustus üle Eesti on olnud takistuseks, miks seni ei ole turul ühtki lisandväärtusega nišitoodet nimetatud tõugudelt.