TÖÖ: Filaret Hiet – mees nagu orkester Saare Kütuses (1)

Juulis ümmarguse tähtpäevani jõudnud Saare Kütus on üks esimesi erakapitalil põhinevaid äriühinguid Eesti kütusefirmade hulgas.

Tallinna kalatööstuslikust merekoolist laevajuhi diplomi saanud Filaret Hiet, kes pärast kooli lõpetamist töötas Saare Kaluris, ütleb, et see kool andis laialdased teadmised ja oskused ka maapealsetes ametites hakkama saamiseks. Merekoolis õppinud mees lisab, et koolist sai ta tugeva põhja nii elektroonikas kui ka mehaanikas.

Tehnohooldemeistri või lukksepp-elektriku töö on jaemüügivõrgus tegutseva viie tankla ning suvel veel Kuivastu, Roomassaare ja Kuressaare jahisadama tankla töökorras hoidmine.

"Kogu süsteemi püstihoidmine ja hooldamine on minu rida. Oma tegude ja kõigi seadmete eest vastutan ma ise," võtab staažikas töömees oma tegemised kokku.

Tõsi, Filaret tunnistab, et kui ta 1992. aastal pakutava ameti Saare Kütuses vastu võttis, oli tööpõld tema jaoks üsna tundmatu. Tänu headele kolleegidele ja koostööpartneritele, sai hakkaja mees asjale aga kiiresti pihta.

"Praegune süsteem koostööpartneritega toimib ideaalselt," toonitab Filaret koostööd kui edu panti.

Kütust veeti üle Eesti

Enam kui paari aastakümne tagust aega meenutades räägib Filaret, et eelmise sajandi üheksakümnendate aastate alguses varustati kogu Eesti Vabariiki bensiiniga Roomassaare sadama kaudu.

"See oli küll huvitav aeg, kui Saare Kütuse õue pealt läks välja 120–130 kütust vedavat autot. Bensiin veeti Saaremaalt igale poole üle Eesti laiali," maalib Filaret pildi bensiini tarnimisest.

Tankeritest pumbati bensiin spetsiaalselt selleks paigaldatud toru kaudu Saare Kütuse hoidlatesse. Seda teadsid ka kütusekratid, kes ööpimeduses puurisid torusse üle kahekümne augu, niristades neist autokütust oma kanistritesse.

Bensiinivargust uurisid politseinikud. Filaret mäletab, et nii mõnigi kratt jäi ka vahele.

"Meie lappisime need augud kinni. Torud olid bensiini täis. Õhku ei lendand, elus ma olen," lausub Filaret toonaseid karme aegu meenutades.

Saare Kütuse tanklates tankivad kliendid on üldreeglina viisakad, aga  sekka satub ka erandeid. Juhtub sedagi, et mõni unustab pärast tankimist püstoli paaki, sõites tanklast minema.

"Kuigi meie seadmed on vastupidavad, saavad need hoolimatute klientide tõttu aeg-ajalt kannatada. Õnneks on meil laos varu olemas. Kui parandada ei anna, siis tuleb katkiläinud asi uuega asendada," ütleb hooldemees.

Tehas on andnud teada, et 80 000 autot peab see masin ära pesema. Saaremaal kulub selleks 10–12 aastat.”

Seadmed kuluvad ka füüsiliselt. Filareti sõnul peab silm neil alati peal olema. "Kui midagi juhtub, siis mandrimaalt ei tule keegi sinu asju kiiresti remontima. See on ju absurd, et mingi kümneminutilise töö pärast tulla Tartust Saaremaale," arutleb Hiet.

Firmas on kasutusel üle viiekümne tankimispüstoli ja aastas läheb neist rivist välja umbes viis-kuus. "Olen kasutanud kogu aeg ühe firma omi, aga viimastel aastatel on nende kvaliteet varasemaga võrreldes mõnevõrra langenud. Kuluvaid detaile, nagu rihmad, poolid ja laagrid, on palju. Ükski asi pole igavene. Aeg-ajalt tuleb kulunud detail asendada uuega," selgitab mehaanikamees.

Vajadusel tuleb minna

Roonimäe autopesula seadmeid kontrollib Filaret vaat et iga päev. Praegu on pesulas kasutusel juba neljas masin. "Tehas on andnud teada, et 80 000 autot peab see masin ära pesema. Saaremaal kulub selleks 10–12 aastat. Pärast seda võib pesumasina vanarauaks viia," teab Filaret.

Selle aasta jaanuaris Kuressaares toimunud elektrikatkestuse tõttu ei saanud ükski tankla teenust pakkuda. Filaret selgitab, et kui tõesti saabuks fataalne kaos, on Saare Kütusel võimalik käivitada generaatorid. 

Aastas juhtub viis-kuus korda sedagi, et Filareti telefon heliseb öösel ajal, kui mees on meeldivas unenägude maailmas. "Vajadusel tuleb minna. Inimesi ei saa ju hätta jätta. Kõiksugu asju on juhtunud," nendib ta.

Lapsepõlvest alates purjespordiga tegelenud Filaret pole purjede alla enam ammu saanud. Pere võtab oma osa, vanaisa kohustusi tuleb ka täita. Jaht Elli meeskonna liikmena loodab ta ikkagi oma harrastusega edasi tegelda.