VIDEO Psühholoog: Hitleri vanaema üritas varjata, et sai juudiga vallaslapse (2)

Saxi teatel on olemas andmed, et Hitleri vanaema Maria Anna Schicklgruber sai 1837 vallaspoja Alois Schicklgruberi juudist mehega, kelle isikut ta kunagi ei avalikustanud, kirjutab dailymail.co.uk.

Grazi lähedases külas elanud Hitleri vanaema oli 42-aastane ja vallaline, kui sünnitas lapse, kellest sai hiljem Adolf Hitleri isa. Ta töötas siis jõuka juudi majapidamises teenijannana.

Maria Anna Schicklgruber lasi lapse sünnitunnistusele ja kiriku ristimisraamatusse kanda, et lapse isa ei ole teada, üritades sellega varjata, et ta sai vallaslapse juudiga.

Hitleri vanaema abiellus hiljem Johann Georg Hiedleriga ning 1876. aastal lasi Hiedler kanda Austria sünniregistrisse, et tema on Aloisi isa.

6. jaanuaril 1877 lasi Alois Schicklgruber muuta oma nime Alois Hitleriks.

Alois Hitler oli kolm korda abielus. Esimesest naisest Anna Glasl-Hörerist ta lahutas ja neil lapsi ei olnud. Teine naine oli Franziska Matzelsberger, neil oli tütar Angela Hitler. Selle mehe kolmas naine oli Klara Pölzli, kes oli ta kauge sugulane. Nad said kuus last, kellest jõudsid täiskasvanuikka vaid kaks, 20. aprillil 1889 sündinud Adolf Hitler ja 21. jaanuaril 1896 sündinud Paula Hitler.

Natsid pidasid Johann Georg Hiedlerit Hitleri õigeks vanaisaks ja seega ei olnud Hitleris ametlikult juudi verd.

Kuid Hitler võis oma juudi juuri teada ja selle tõttu lasi seda kinnitavad dokumendid hävitada. Sellega tegeles Hitleri advokaat Hans Frank, kes leidis 1930. aastatel tõendid, mis kinnitasid, et 19. sajandi keskpaigas elas Austrias Grazis juudist mees, kelle majapidamises oli teenijanna Maria Anna Schicklgruber.

Frank anti koos teiste natsidega pärast Teist maailmasõda Nürnbergis sõjakohtu alla ja talle mõisteti surmanuhtlus.

Hitleri genealoog Rudolf Koppensteiner avaldas 1937. aastal Hitleri detailse sugupuu, milles näitas, et riigijuhi esivanemad olid puhastverd Austria sakslased.

Saksa kirjanikule Nikolaus von Preradovichile pakkus Hitleri päritolu samuti huvi ja tema andmetel ei elanud Austrias Grazis 1837. aastal, mil Hitleri isa Alois Schicklgruber sündis, ühtegi juuti.

Saxi sõnul lükkas ta selle väite ümber, sest Austria arhiivides olevad 19. sajandi dokumendid näitavad, et Grazis oli kindlasti juudi kogukond juba enne 1850. aastat.

«Preradovichile meeldisid natsid ja selle tõttu eitas ta juutide olemasolu Grazis. Samuti ei tahtnud ta tunnistada, et Hitleris oli 1/3 juudi verd,» arvas ameeriklane.

Ta lisas, et tänapäeva neonatsid ei taha samuti midagi kuulda sellest, et Hitleri vanaisa oli juut, kuna nad on antisemiidid.

«Sama on ka juutidega, neile ei meeldi dokumentidel põhinevad andmed, mille kohaselt Hitleri vanaisa oli juut, sest uued juutide põlvkonnad vihkavad samuti Hitlerit. Tegelikult tuleks küsida nüüd, mil Kolmanda Riigi kokkuvarisemisest on möödas üle 70 aasta, et mis on teatud gruppe solvav ja mis mitte. Võimalik, et juudi juurte kaudu mõistame paremini ka Hitlerit ja tema käivitatud holokausti,» sõnas psühholoog.

Saxi sõnul tuleb otsida vastuseid mitmele küsimusele, mis puudutavad Hitleri päritolu ning tema destruktiivset käitumist ja seisukohti.

Miks käskis Hitler pärast Austria okupeerimist oma vanaema elukohaks olnud küla juulis 1938 täielikult maatasa teha?

Miks Hitler ei soovinud enda seostamist Austrias Grazi lähedal asunud külaga?

Miks Hitlerit ärritas see, et austerlanna sai lapse ta tööandjaks olnud juudiga?

Miks ei soovinud Hitler mitte kunagi rääkida oma isapoolsest suguvõsast?

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin)   oli Austriast pärit Saksamaa poliitik.

Ta oli 1921 – 1945 Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht ning 1933 – 1945 Saksamaa kantsler.

Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallandamise, suures hävingus ja umbes 50 miljoni inimese surmas.

Kui sõda oli 1945. aasta kevadel peaaegu kaotatud, sooritas Hitler 30. aprillil 1945 Berliinis Führerbunkeris enesetapu.