Varro Vooglaid kaebas Indrek Tarandi peale riigiprokuratuuri (5)

29. juulil teatas Põhja ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, et SAPTK-i juhi Varro Vooglaiu esitatud avaldus Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetluse alustamine karistusseadustiku omastamise paragrahvi järgi on põhjendamatu.

«Põhja ringkonnaprokuratuur põhjendas oma otsust kriminaalmenetlust mitte alustada asjaoluga, et SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks arvelt Tarandi arvele raha üle kandes ei olnud maksekorralduses täpselt selgitatud, mille eest see 2000 eurot üle kanti ning et ka eelnevalt ei olnud kokku lepitud, mis tingimustel on Tarand kohustatud raha vastu võtma või selle tagastama,» ütles Vooglaid BNSile.

«Seetõttu esitan kaebuse selle otsuse vaidlustamiseks,» märkis Vooglaid.

Vooglaid nentis, et prokuratuuri hinnangul puuduvad Tarandi tegevuses omastamise paragrahvile vastavad tunnused ning tegemist on ühepoolsest tehingust tuleneva vaidlusega ja raha tagastamise nõudega on võimailik pöörduda tsiviilkohtusse.

Vooglaid ütles, et seda prokuröri hinnangut ei saa pidada põhjendatuks. «Prokuratuur on jätnud tähelepanuta fakti, et SAPTKi poolt Tarandile tehtud ülekandes märgitud makse selgitus kirjeldatakse üheselt, milleks talle raha üle kanti ning Tarand on nii eraviisiliselt kui avalikult kinnitanud arusaamist tõsiasjast, et SAPTKi poolt kanti talle raha üle Mart Riebergi ja Meelis Osa kohustuse täitmiseks,» ütles ta.

«Esiteks on maksekorralduses selgelt kirjas, et ülekanne on tehtud Riebergi ja Osa nimel. Teiseks andis Riebergi ja Osa kaitsja Urmas Simon e-kirja teel Tarandi esindajatele selgesõnaliselt teada, et SAPTKi poolt tehtud ülekanne kujutab endast Riebergi ja Osa kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt. Kolmandaks on Tarand oma esindajate vahendusel vastavat arusaamist ka selgelt kinnitanud – küll niisuguse kohustuse täitmise aktsepteerimisest keeldudes, ent ometi väljendades selgelt mõistmist, et tegu on just nimelt Riebergi ja Osa eest kohustuse täitmisega. Neljandaks olen ma ise Tarandile ja tema esindajatele korduvalt selgitanud, mille eest SAPTK poolt talle raha üle kanti,» märkis Vooglaid.

Vooglaid lisas, et neid asjaolusid silmas pidades on selgelt ekslik prokuratuuri hinnang, et Tarand ei pruugi aru saada, mille eest SAPTK talle 2000 eurot üle kandis.

«Ehkki Tarand keeldus Riebergi ja Osa kohustuse täitmisest SAPTKi poolt, on taoline kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt õiguspraktikas tavaline. Sellise võimaluse näeb ette ka võlaõigusseadus, kus on kirjas, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ning kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest,» selgitas ta.

Vooglaiu sõnul on prokuratuur ignoreerinud ka keskse tähtsusega tõsiasja, et Tarand lubas selgesõnaliselt SAPTKile liigselt saadud  raha tagasi kanda.

«Tarandi esindajate poolt 27. mail e-posti teel saadetud vastav kinnitus ei jäta vääriti mõistmiseks mingit võimalust: «Kuivõrd Indrek Tarand ei kogu annetusi Mart Riebergi ja Meelis Osa nimel, tagastab Indrek Tarand selliselt laekunud ülekande selle tegijale, see on Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks»,» märkis Vooglaid.

Vooglaiu sõnul avalduvad Tarandi käitumises ka kelmuse tunnused, sest asjaolud viitavad tema poolt teadlikult valeliku lubaduse andmisele SAPTKile raha tagasi kanda, et saada sama summa teistkordselt ka Riebergilt ja Osalt.

10. mail Harju maakohtus lepitusmenetluse raames sõlmitud kokkuleppe raames pidi Mart Rieberg ja Meelis Osa vabandama Tarandi ees ja maksma talle 2000 eurot hüvitist.

Seejärel pöördusid Rieberg ja Osa Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poole küsimusega, kas oleks võimalik saada abi selle summa kokkusaamiseks.

Abi osutamiseks sai SAPTK annetustena vajamineva summa kokku juba sama päeva jooksul ning kandis Tarandile üle. Samas sai ta sama summa veel ka Osalt ja Riebergilt ehk kokku juba 4000 eurot, kuigi sõlmitud ja kohtu kinnitatud leppe kohaselt oleks ta pidanud saama vaid 2000 eurot.

SAPTK-i korduvatele palvetele vaatamata, pole Tarand 2000 eurot tagasi maksnud.

Suur tüli sai alguse mullu novembris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) rändeleppevastasel meeleavaldusel riigikogu ees Toompeal, kui Rieberg ja Osa seal endale tähelepanu tõmmata üritanud Tarandit ründasid.

Põhja ringkonnaprokuratuur hindas Osa ja Riebergi tegevuse avaliku korra raskeks rikkumiseks vägivallatsemisega, kuid poolte kokkuleppel lahendas kohus asja lepitusmenetluses.