Kohtla-Järve taassünni suur võimalus

Kohtla-Järve on saanud tuntuks pigem kui hädaorg,  kus aeg-ajalt haiseb, mis kaotab igal aastal üle poole tuhande elaniku, kus korteri ruutmeeter maksab alla saja euro, tööpuudus on suur ning linna juhtimises on vohanud korruptsioon, oligarhide mõju, sundparteistamine ja onupojapoliitika.  

Paraku ei ole tegu üksnes müütidega, vaid tõsiasjadega. Selliste tugevate negatiivsete tunnuste kõrval pääsevad nõrgemalt mõjule mis tahes positiivsemad uudised. Ka maakonna piires kipub Kohtla-Järve jääma pigem Narvaga seotu varju. 

Oluline on näiteks teada, et Kohtla-Järve ei ole lihtsalt üks õnnetu tööstusküla, vaid linn, kus rahvastiku hoogsale kahanemisele vaatamata on ikkagi veel elanikke rohkem kui Viljandis ja Rakveres kokku. Aga ka seda, et viimaste aastate jooksul on uhkelt üles vuntsitud näiteks Keskallee, Virumaa kolledž ja põlevkivi kompetentsikeskus, kultuurimaja, koolinoorte loomemaja, üha tugevamalt ajab jalgu alla Ida-Viru keskhaigla, korrastatud on parke, rajatud mänguväljakuid, ehitatud rattateid.    

Ent ainuüksi uhked paleed ega rattateed ei suuda siiski peatada linna allakäiku, kui selles linnas pole piisaval hulgal mõistlikku tegevust ega hea palgaga tööd ega elanike endi usku muutuste võimalikkusesse.  

Praegu on head eeldused parandada Kohtla-Järve linna mainet, mis aitaks elavdada ka majandust. Oluline roll selles on sügisel tööd alustaval riigigümnaasiumil ja selle kapteniks saanud karismaatilisel koolipapal Hendrik Aguril. Sellist head tähelepanu, mida tema on vähem kui poole aastaga Kohtla-Järvele tõmmanud, pole linnajuhid suutnud tuua aastakümnete jooksul. 

See võitlus, mida kohalik kogukond pidas aasta alguses tulevase riigigümnaasiumi nimel, pole olnud asjata.  

Kui riigigümnaasiumisse tuleb alaliselt tööle kümneid säravaid õpetajaid Eesti eri paigust, siis sab neist tugev lisaenergiaallikas, mis annab värsket elujõudu kogu linnale. Kõige tähtsam, et see lisab lootust seoses oma kodulinnaga ka gümnaasiumis õppivatele noortele ja nende peredele.  See võitlus, mida kohalik kogukond pidas aasta alguses tulevase riigigümnaasiumi nimel, pole olnud asjata.  

Heast riigigümnaasiumist üksi jääb siiski ka parima tahtmise korral murranguliste pöörete tegemiseks Kohtla-Järvel väheks. Täiendavalt oleks vaja riigi poolt veel toetavate mükse andmist, nagu nimetas mullu suvel oma nelja Narvas veedetud nädalat president Kersti Kaljulaid. 

Kohtla-Järve arengule tuleks kasuks, kui haridus- ja teadusministeerium teeks koostöös tehnikaülikooliga korraliku finantssüsti Virumaa kolledži tugevdamiseks,  sealsete õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks ja ka täiskasvanute koolitamiseks. Sel juhul tekiks kohalikel noortel avar tee jätkata kõrghariduse omandamist kodulinnas ja tooks küllap ka mujalt rohkem noori Kohtla-Järvele õppima. 

See oleks toetav samm selleks, et Kohtla-Järve tööstuspargis tekiks investoritel suurem huvi ettevõtete rajamiseks. Kui riigi poolt leitaks selleks ka hästi sihitud ja tõhusad toetusmehhanismid, siis võiks oodata ka kiiremini ka uusi töökohti. 

Kogu linna arengut peaks toetama ka see, et Kohtla-Järve suurimal tööandjal Viru Keemia Grupil on praegu head ajad. Et Kohtla-Järve pole ainult põlevkivi monolinn kinnitab seegi, et seal tegutseb aastaid edukalt ka USA kapitalile kuuluv keemiaettevõtte Eastman või Soome ettevõtjatele kuuluv mööblifirma TNC Components. Aga arvestades Kohtla-Järve suurust ja elanike arvu, oleks selliseid ettevõtteid vaja veelgi. 

Kohtla-Järve elukeskkonna parandamisel on nii mitmedki suured sammud astutud ja palju suuri asju on ka käsil. Ehitamisel on näiteks ujula ning mitme saaliga spordikeskus, jalgpalliväljak, metsapargi terviserajad, kavandamisel uus põhikoolihoone ja haigla uus korpus ning politsei- ja päästemaja.  Loodetavasti ei kulu ka liialt palju hoovõtuaega tühjaks jäänud elumajade ja teiste hüljatud hoonete lammutamise riikliku pilootprogrammi käivitamisele.  

Äärmiselt oluline on ka see, kuidas käitub praeguses olukorras Kohtla-Järve kohalik võim. Kuivõrd hästi nad tunnetavad, et aastakümneid viljeldud klannipoliitika on umbtee, mis mõjub linnale hukatuslikult. Avatus ja valmisolek võimu ning ametikohti jagada ja teha koostööd eri osapooltega, seadmata esimese asjana küsimuseks, kas see aitab võimu säilitada või mitte. 

Kohtla-Järve jaoks on praegu langenud kokku mitmed eeldused suure positiivse pöörde tegemiseks ja neid oleks lubamatu raisku lasta.  Et heita maha mineviku taak ja minna edasi, peavad eelkõige aktiivselt pingutama kohalikud elanikud.