Keskkonnaamet keelas rannahoone korrastamise (1)

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
VAREMEID VÕIB VAID HOOLDADA: Uute hoonete rajamine on lubatud ainult kaitseala eesmärkide saavutamiseks. Samuti on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.
VAREMEID VÕIB VAID HOOLDADA: Uute hoonete rajamine on lubatud ainult kaitseala eesmärkide saavutamiseks. Samuti on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Foto: Raul Vinni

Kunagise populaarse kohviku taastamisplaanid said tagasilöögi, kuna praegu varemeis olev hoone asub kaitsealal ning seal on igasugune ehitus- ja majandustegevus keelatud.

Suve alguses kinnitas Saaremaa ühe ilusama rannas asuva kinnistu uue omaniku OÜ Metskond esindaja Aivar Mäemets vallale projekteerimistingimuste taotlust esitades, et soovib ehitise taastada esialgsele ligilähedasel kujul ja mahus ning pakkuda seal majutus-, toitlustus- ja üritusekorraldusteenust. 

Saaremaa vald koostas ettevõttele projekteerimistingimused, kuid kaitsealal asuva kinnistu valitsejana ei andnud keskkonnaamet selleks nõusolekut.

150 000 eurose alghinnaga kinnistu ostnud OÜ Metskonna plaanidele on nende hinnangul seadusest tulenevalt päris mitu piirangut. Esiteks ei tohi ehitada ja teiseks ei tohi seal tegeleda majandustegevusega. Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul tingib selle asjaolu, et Rannahoone katastriüksus jääb tervikuna Järve luidete maastikukaitsealale Järve luidete sihtkaitsevööndisse. Uute hoonete rajamine on seal lubatud ainult kaitseala eesmärkide saavutamiseks. Samuti on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.

Ader märkis, et hoone taastamisel ei ole tegemist hooldustöödega, vaid uue hoone rajamisega. See ei aita kuidagi kaasa kaitseala eesmärkide saavutamisele. Lisaks plaanib OÜ Metskond seal ka majandustegevust, mis on niigi keelatud.

Projekteerimistingimuste eelnõuga mittenõustumisele soovis põhjendust ka Saaremaa vald. Nende üks argumente on see, et ehitised olid kasutuses juba enne Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskirja jõustumist 21.10.2005 ja enne 1994. aasta looduskaitseseadust ning ka enne 1990. aasta seadust "Eesti looduse kaitse kohta".

Jaan Leivategija
Jaan Leivategija Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

"Palume Keskkonnametil määrata tingimused, millest lähtuvalt oleks Ranna maaüksusel olevate ehitiste rekonstrueerimine võimalik ilma maastikukaitseala kaitse-eesmärki kahjustamata," teatas abivallavanem Jaan Leivategija

Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mille järgi on majandustegevus keelatud, kehtestati olukorras, kus Rannahoone maaüksusele olid hoone ja seda teenindavad rajatised juba ehitatud.

Vallavalitsuse hinnangul ei ole juba varem toimunud ehitustegevuse tõttu Rannahoone maaüksuse ehitiste all ega nende vahetus ümbruses enam säilinud Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eesmärgi objekte – elupaigatüüpi metsastatud liivaluidete süsteemi ega kaitset vajavate liikide kasvukohta, samuti ei ole Rannahoone maaüksusel liivaranda.

Sille Ader jättis õhku siiski ühe võimaluse. Nimelt saaks ehitustegevust lubada ala kaitsekorra leevendamise kaudu, mis tähendab siis ala rangest sihtkaitsevööndist leebemasse piiranguvööndisse viimist. "See võtaks töösse võtmisest alates vähemalt kaks aastat aega," lisas ta.

Saarte Hääl püüdis eile korduvalt tabada ka OÜ Metskond esindajat, et temalt nende edasiste plaanide kohta küsida, kuid tulutult. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles