Suured mehed otsivad aardeid

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Üks Rakvere aare vajas hooldust – logiraamat oli niiske ja sissekandeid täis saanud – ning geopeiturite seltskond käis seda üle vaatamas. Laiali puistatud aare on meie ees. Alates vasakult: speedy, moor, zdrk, mina ja caro. Kõik peale minu on ülikogenud geopeiturid, kel aardeleide rohkem kui 4000, paljud neist välismaalt. Näiteks zdrk on leidnud välismaalt üle 500 aarde kolmelt kontinendilt.
Üks Rakvere aare vajas hooldust – logiraamat oli niiske ja sissekandeid täis saanud – ning geopeiturite seltskond käis seda üle vaatamas. Laiali puistatud aare on meie ees. Alates vasakult: speedy, moor, zdrk, mina ja caro. Kõik peale minu on ülikogenud geopeiturid, kel aardeleide rohkem kui 4000, paljud neist välismaalt. Näiteks zdrk on leidnud välismaalt üle 500 aarde kolmelt kontinendilt. Foto: Ain Liiva

Ammuses lapsepõlves mängisime “Rooside sõda”, inspiratsioon tuli muidugi Astrid Lindgrenilt. Mina sain rästikult pureda ja Kuke Leole anti rihma, sest aardemängu asemel pidanuks ta karjatama Kuke pere kolme lehma. Väga tore oli. Ja nüüd on see mäng tänapäevases vormis tagasi!

Meie “Rooside sõda” seisnes aarete peitmises. Oli kaks võistkonda: Punased Roosid ja Valged Roosid, kellel kummalgi oli oma staap ja sinna peidetud tähtsad dokumendid. Muu hulgas aarete kaart. Vastaste ülesanne oli kaart kuidagi pihta panna ja selle abil aare üles leida.

Mäletan, et üks aaretest oli arusaamatute liigitunnustega karvane kaisuloom, kelle nimi oli Jokutil, aga peidetud sai ka taskulampe (nõukaaja poisikeste hindamatu varandus), tabalukke, aidavõtit ja muud sellist ägedat kraami.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles