Alasniidu lasteaia soov leida meessoost müramisõpetajat võib olla seadusega vastuolus (1)

Elu24
Copy
Lasteaiaõpetaja lastega. Pilt on illustratiivne.
Lasteaiaõpetaja lastega. Pilt on illustratiivne. Foto: Caro / Stefan Trappe / Caro / Stefan Trappe

Alansiidu lasteaed postitas sotsiaalmeediasse töökuulutuse, kus nad püüavad leida omale meessoost müramisõpetajat. Nende nõudmine võib aga olla seadusega vastuolus, leiab võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta.

Alasiidu lasteaed tegi uut töötajat otsides nii nagu paljud tööandjad: panid kuulutuse sotsiaalmeediasse üles, sest nii jõuab see rohkemate lugejateni. Ei ole teada, kui paljude inimesteni kuulutus jõudnud on ja kui paljud sellele reageerisid, kuid kuulutus on tähelepanu tõmmanud muul viisil.

Alasniidu lasteaia müramisõpetaj töökuulutus.
Alasniidu lasteaia müramisõpetaj töökuulutus. Foto: Facebook

Nimelt leiab võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta, et töökuulutus võib olla seadusega vastuolus. Pakosta andis kuulutuse kohta pika vastuse oma Facebooki lehel. Pakosta selgitas, et kuna ta ei ole lasteaia endaga rääkinud ja nende selgitusi kuulanud, siis ta saab olukorra kohta anda kommentaare, mis ei pruugi konkreetselt selle juhtumiga seotud olla.

«Soopiirangu märkimine töökuulutusse on lubatud üksnes konkreetse tööga seotud asjaoludest tulenevalt. Näiteks võib otsida just meest/naist tööle juhul, kui on klientidega kehalist kokkupuudet. Näiteks võib otsida naissoost haige/eaka põetajaks just naist või meeste juuksuriks just meest, aga loomulikult võib neile kahele töökohale otsida ka soopiiranguta inimest. Lihtsalt kehaline kokkupuude (juuste pesemisest ja peanaha massaažist kuni intiimsemate tegevusteni välja) lubab otsida samast soost töötajat. Lisaks võib tööga seotud kuulutus olla ka muudel juhtudel, näiteks Pattinsoni kehadublandiks otsiti samuti meessoost isikut ja ka see on töö eripäraga arusaadavalt põhjendatud,» tõi Pakosta välja seadusest tulenevad asjaolud.

Seadusest tulenevalt võivad mehed tööülesannete täitmisel tõsta suuremaid raskuseid kui naised.
Seadusest tulenevalt võivad mehed tööülesannete täitmisel tõsta suuremaid raskuseid kui naised. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Kuid Alasniidu lasteaia töökuulutus tema arvates seadusele ei vasta. «Selle Alasniidu kuulutuse puhul tundub olevat sooline piirang pigem põhjendamatu, ent teatud asjaolude puhul võib see olla põhjendatud,» kirjutas Pakosta. Ta lisas, et sooline erisus on lubatud vaid juhul, kui lapsed, keda tõstma peab, kaaluvad rohkem kui 25 kilo, mis on tööinspektsiooni kohaselt maksimaalne raskus, mida naised tohivad töökohustusi täites ühe korraga tõsta. 

Ka kommentaariumis toodi ära, et kurb oleks vaadata, kui mõni raskem laps jääks tõstmismängude puhul kõrvale. Pigem ikka võtta tööle mees, kelle piirmäär raskuste tõstmisel on kõrgem.

Pakosta lisas, et kui soopiirang pole põhjendatud, siis on mõistagi õigus kandideerida mõlemast soost inimestel, ning juhul, kui näiteks naissoost kandidaat, kelle objektiivsed näitajad on selle töö tegemiseks sobivamad (nt eriharidus, varasem töökogemus jne), lükatakse konkursi käigus tema soo tõttu ikkagi kõrvale, on tal õigus nõutada valuraha soolise diskrimineerimise eest.

Nagu ka lasteaedades on ka sooline esindatud jalgpallis väga palju ühele poole kaldu. Jalgpallis on olukord vastupidine. Pildil USA koondislane Megan Rapinoe.
Nagu ka lasteaedades on ka sooline esindatud jalgpallis väga palju ühele poole kaldu. Jalgpallis on olukord vastupidine. Pildil USA koondislane Megan Rapinoe. Foto: RICHARD HEATHCOTE / GETTY IMAGES

Teine suurem mure Pakosta jaoks oli alaesindatud soost inimese tööle meelitamine kuulutuse tekstis. See tähendab, et kui ühes konkreetses asutuses on ühe soo esindajaid tunduvalt rohkem, siis võib võrdsete kandidaatide olemasolul eelistada alaesindatud soost inimest. 

Alasniidu lasteaia töökuulutuse puhul on küsimuseks, kas mehed on lasteaias alaesindatud. Kui on, siis võivad nad meest töötajana eelistada, kui tegu on objektiivsete näitajate põhjal võrdse kandidaadiga naisele. Kui ei, siis tuleb eelistada paremat kandidaati.

Pakosta lisas, et viimase statistika kohaselt on Eesti lasteaedades suur sooline erinevus just naiste kasuks ehk naisi on tunduvalt rohkem tööl kui mehi.

Sama töö eest võrdne palk kui töötajate objektiivsed näitajad on võrdsed.
Sama töö eest võrdne palk kui töötajate objektiivsed näitajad on võrdsed. Foto: AFP / Scanpix

Kolmas küsimus on palk. Pakosta sõnas, et avaliku sektori asutuse puhul peab palk tulenema palgakorraldust määravast dokumendist ja ei tohi sõltuda töötaja soost. 

«Loetletud ülesanded sarnanevad mõneti (ent sugugi mitte täielikult) lasteaedade liikumisjuhi (liikumisõpetaja vmt) ülesannetele, seega kui samas lasteaias on tööl ka teine, näiteks naissoost liikumisõpetaja, ja kahe töötaja ülesanded ning kvalifikatsioonid ja töötulemused on sarnased, siis peaks ka nende palk olema sarnane,» kirjutas Pakosta.

Võrdõiguslikkuse volinik selgitas, et kui meestöötaja ütleb, et tema alla kahe tuhande euro tööle ei tule, aga ta ikkagi tööle võetakse, siis peab kohe tõstma ka samad tööd tegeva naissoost töötaja palka, kelle objektiivsed näitajad on mehega sarnased.

Kuna töökuulutus puudutab otseselt sugu, siis jõudis see loomulikult omadega ka feministide Facebooki gruppi «Virgina Woolf sind ei karda!» Seal tunnistatakse, et lastele oleks kasulikum, kui lasteaedades töötaks rohkem mehi, kuid neid häirib kuulutuse juhul see, kuidas sugu rõhutatud on.

«Kollektiivi tasakaalustamiseks meesõpetaja eelistamine on minu arvates põhjendatud. Selline kuulutuse formaat ei ole,» ütles üks naissoost kommentaator. «Mõlemast soost õpetajatele peaksid olema sarnased ootused, mitte nii, et meesõpetaja lihtsalt mürab lastega ja naised tegelgu olmeprobleemidega. Olukorra, kus soovitakse meesõpetajat, oleks saanud lahendada nt nii, et kuulutuses on välja toodud, et võrdsete kandidaatide puhul eelistame antud ametikohale meest,» lisas ta.

Teised toetavad seda ideed, öeldes, et kui meesõpetajad tegelevad mehiste tegevustega ja naisõpetajad naiselike tegevustega, siis taastoodetakse sellega traditsioonilisi soorolle. Sellele lisatakse, et müramisõpetaja ei pea ilmtingimata olema mees, sest ka naine saab kõikide kuulutuses toodud ülesannetega hakkama. 

«Kas naissoost isikud pole müramisvalmis ja kui ei, siis miks? Kas naissoost müraja ei oleks võimeline eeskujuks olema ja korda kehtestama ja kõigile päeva mõnusamaks tegema? On meestel selleks mingid erilised võimed?» küsitakse grupis.

Üks enesekindel naine lisab: «Ma võin suht oma pea peale kihla vedada, et kui sama kuulutus kirjutada ilma sugu rõhutamata, siis ei kandideeriks mitte ühtegi meest.»

Sellega jõutakse taas põhiprobleemini ehk selleni, kuidas töökuulutuses on sugu rõhutatud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles