Koerakoolitaja õpetab: kuidas koer hästi käituma panna

Lemmikloom on vastutus – ära eelda, et sõnakuulekus tekib iseenesest

Juba enne koera võtmist tuleb endale väga täpselt selgeks teha mida endast kujutab koera tulek perre. Minu praktikas on olnud juhus, kus inimene ei olnud oma kutsika käitumisega rahul. Kui ta oli ära kuulanud minu koduse kasvatuse loengu, tunnistas ta, et ei oleks koera võtnudki – kuuldud nõuanded panid teda olukorrale teise pilguga vaatama. Nii soovitasingi tal otsida koerale uued peremehed, et koer saaks nautida armastavat peret. On oluline arvestada, et neljakäpalise sõbra pärast peab vajadusel ohvreid tooma. Koer on meid alati valmis armastama, kas seda on ka peremees?

Alusta kohe, kui kutsikas koju jõuab

Kindlasti on paljudel värsketel koeraomanikel üks suuremaid küsimusi millal koera õpetamisega algust teha. Tegelikult võiks alustada kohe, kui kutsikas koju saabub. Õpetamine koosneb kahest osast – koduste reeglite kinnistamisest ja reflekside kinnistamisest, mis teisisõnu tähendab, et koer hakkab ühendama sõnu liigutustega. Esmatähtis on nendest kahest aga kodune õige kasvatus ehk see, et reeglid oleksid selged, mida kodus tohib teha ja mida mitte. Tihti kiputakse esmajoones kohe õpetama käpa andmist ja istu-lama käske, kuid tegelikult on hoopis olulisem, et kutsikas oleks toapuhas, ei näppaks laualt toitu ega näriks mööblit või jalanõusid.

Vanale koerale trikke ei õpeta?

Samas ei tasu käega lüüa ja arvata, et rong on läinud, kui koer on juba suurem või perre tulnudki täiskasvanuna. Koera võib ja peakski õpetama ka vanemas eas. Kõnekäänd, et vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta, paika ei pea. Olen ise oma kümneaastasele koerale uusi trikke õpetanud.

Koertekool või iseõpetamine?

Mõlemad on olulised ja käivad käsikäes. Koera sulandamine inimühiskonda koosneb kahest osast ja need täiendavad üksteist. Esimene ja tähtsam on kodune kasvatus. Kodus peavad olema kehtestatud täpsed reeglid ja koer peab alati täitma inimese poolt antud korraldusi, mitte vastupidi. Teisena tuleb mängu koertekool, kus juhendaja käe all hakatakse õppima, millist liigutust millise käsu korral koer peab tegema.

Kindlasti tasuks koera kodusesse õpetamisse teadlikult suhtuda. Liigse innukuse ja väheste teadmiste korral võib kasu asemel hoopis kahju teha. Seepärast on soovitav minna koeraga kooli, et koolitaja käe all õigesti tegutseda. Nii on lihtsam ka ise pärast kodus harjutustega jätkata. Kui koera kasvatatakse õigesti ja samal ajal ka käiakse koolis, siis tavaliselt selliseid probleeme ei teki. Tuleb ju nii kasvatus kui ka käskude õpetus viia ka koduseinte vahelt välja, et koer teaks – igal pool tuleb käituda nii nagu kodus.

Seega kokkuvõttes – mõtle läbi, kas oled valmis panustama piisavalt koeraga tegelemisse, võta selleks aega ning kombineeri kodune kasvatus koertekooli omaga. Sõnakuulmatu koera puhul on põhjus alati inimeses, mitte koeras.