Hansalinn Tartu on suur värav igasse ilmakaarde ja külalislahkuse paik
20. juuli 2019, 12:37
/nginx/o/2019/07/20/12385743t1h1cd2.jpg)
Kui vanasõidukite rongkäik täna ennelõunal Tartu lauluväljakult Vabaduse puiesteele oli kohale jõudnud ning end väljanäituseks üles seadnud, ronisid lavale Tartu linnapea Urmas Klaas ja linnavolikogu esimees Aadu Must hansapäevi ametlikult avama.
Linnapea Urmas Klaas tuletas meelde, et hansapäevad annavad inimestele võimaluse mõttes hansaaega siirduda.
Aadu Must lisas, et temalt küsiti hommikul, kas Tartu on siis mõne aasta pärast Euroopa kultuurpealinn või mitte. Aadu Must leidis, et peatselt 800-aastaseks saav hansalinn on alati olnud kultuuri pealinn, väravaks nii itta kui läände.
Seejärel osutas ta Vabaduse puiesteel üles rivistunud vanadele autodele ning ütles, et see on üks ilusamaid pärlikeesid praegu, ülistades tehnika ilu ja ajalugu ning meeste tehnilist taipu.
/nginx/o/2019/07/20/12385768t1hae10.jpg)
Mõlemad mehed kiitsid ilma ja soovisid ilusat pidu ning seda, et tartlased tunneksid end hästi ja näitaksid kõigile, kui külalislahke rahvas suudab ta olla.
Siinkohal on paslik meelde tuletada, et alates 14. sajandist kuulusid Eesti linnadest Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi.
Idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, teravilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle.
Üheks liidu kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesanne kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda piraatidega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud meremärke, säilitada teid maismaal.
Hansa liidul oli ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. See aitas kaasa kaunite kunstide arengule, käsitööoskuste ja -terminoloogia levikule Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ning asutades Rostocki ülikooli.
