Graafik: kus kasvab Eestis kõige rohkem kanepit?
21. juuli 2019, 11:18
/nginx/o/2016/10/03/5915571t1h94b4.jpg)
Statistikaameti andmetel kasvatatakse kanepit kõige suuremal maa-alal Ida-Virumaal, millele järgnevad Jõgevamaa ja Saaremaa.
Õliseemneks kasvatatud kanepi pind on mullusega võrreldes kasvanud rohkem kui veerandi võrra. Pinna järgi on suurim kanepikasvataja Ida-Viru maakond, kus kasvab kanep tänavu 1275 hektarilisel maa-alal, järgnevad Jõgeva ja Saare maakond.
Mullu saadi suurim saak Jõgevamaal, kus saagikus oli 906 tonni, sellele järgnesid Viljandi ja Valgamaa, kus saagiks oli vastavalt 597 ja 471 tonni.
Kokku kasvatatakse tänavu Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.
Leivavilja rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes koguni 11 000 hektarilt 29 000 hektarile. Suurim rukkikasvataja on Tartu maakond 5800 hektariga. Kuigi rukki kasvupind on suurenenud kõikides maakondades, siis keskmisest enam on pinnad kasvanud Ida-Viru, Võru ja Harju maakonnas.
Tänavu kasvatatakse kaunvilja 43 000 hektaril. Kaunvilja kasvupind on alates kõrgajast 2017. aastal iga aastaga vähenenud ning tänavune kasvupind on võrreldes mullusega 8% väiksem. Seejuures kasvatatakse põldhernest rohkem ja kaunvilja kogupinna vähenemine tuleb põldoa arvelt, mille pind on aastatagusega võrreldes vähenenud rohkem kui kolmandiku ning on tänavu 11000 hektarit.
Rapsi ja rüpsi kogupind ei ole oluliselt muutunud ja püsib 72 000 hektari piires. Siiski on talirapsi ja -rüpsi pind 2018. aastaga võrreldes suurenenud 1,8 korda ja suvivilja pind vastavalt vähenenud. Rohkem kui veerandi võrra on võrreldes mullusega kasvanud ka õliseemneks kasvatatava kanepi pind. Pinna järgi on suurim kanepikasvataja Ida-Viru maakond, järgnevad Jõgeva ja Saare maakond.
Kodumaise kartuli kasvupind on veidi suurenenud, põllumaa summaarne pind ning söödakultuuride pind püsivad eelmise aasta tasemel. Enim kasvatatakse kartulit Tartu ja Viljandi maakonnas ning eelmise aasta suurim kasvataja Harjumaa on langenud kolmandale kohale.