Obinitsa uus külmutuskeskus mahutab 150 tonni aiasaadusi

Tomi Saluveer
, reporter
Copy
Margus Timmo soovib endisesse laudahoonesse ehitatud külmlao rajamisega koondada kohalikud aiapidajad koos töötama.
Margus Timmo soovib endisesse laudahoonesse ehitatud külmlao rajamisega koondada kohalikud aiapidajad koos töötama. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Teisipäeval avatakse Obinitsas aiasaaduste külmutuskeskus. Endisesse laudahoonesse rajatud külmutuskeskus mahutab kokku ligi 150 tonni säilitamist vajavaid marju ja puuvilju. Keskus valmis piiriülese koostööprojekti "Active Village" abiga.

«Aiandusvaldkonna väikeettevõtjate jaoks annab külmutuskeskus võimaluse valmiv saak kiiresti jahutada ja külmutada – nii on võimalik korraldada saaduste väärindamine toodeteks ning saada rohkem tulu,» selgitas projekti eestvedaja Margus Timmo tehtud investeeringu vajalikkust.

Külmakeskust teenindab neli külmakambrit ning seal on sügavkülma pinda kokku 180 ruutmeetrit. «Võime ligikaudselt arvestada, et ühele ruutmeetrile saab paigutada ühe tonni aiasaadusi,» täpsustas Timmo. «Kui vahekäigud maha arvestada, mahutab keskus seega ligi 150 tonni aiasaadusi.»

Timmo sõnul ei ole keskus mõeldud ainuüksi mustsõstarde külmutamiseks, vaid seda saavad kasutada ka teised Setomaa marja-, õuna- ja ka köögiviljakasvatajad, kelle tooted vajavad säilitamist. Samuti oodatakse kliente mujalt Võru ja Põlvamaalt, ligi 50 kilomeetri raadiusest.

Külmalao juurde plaanitakse Timmo sõnul arendada välja ka töötlemistehnoloogia. «Me ei ole praegu siiski veel otsustanud, kas võiksime toota mahla, pulbrit, keediseid või hoopis püreed,» rääkis ta. «Sihime eelkõige välisturge – praegu uurimegi, kus võiks meie toodete vastu olla suurem nõudlus ja milline võiks olla toodangu maht.»

«Meid on külastanud ka näiteks Itaalia ja Prantsusmaa võimalikud ostjad,» lisas Timmo. «Analüüside järgi on Eestis kasvatatud mustsõstar väidetavalt vägevam, kui Itaalias-Prantsumaal. Meie kliimas on seega mõistlik seda väärtuslikku marja kasvatada.»

Timmo sõnul on teine vajadus viia külmakeskuse energiakulu miinimumini. «Oleme pidanud plaani paigutada lamekatusele päikesepaneelid ja ehitada välja päikesejaam,» rääkis Timmo, kes kasutab päikeseenergiat ka Põlva Pesa hotellis. «Külmakeskuse energiatarve on külmutamise hetkel, mil mari kambrisse paigutatakse, küllaltki suur. Kuid külma hoidmisele nii palju energiat ei kulu.»

"Kuna külmutuskeskus rajati seni tühjalt seisnud endisesse lauta, on see samm edasi ka Obinitsa heakorra vaatenurgast," lausus Setomaa vallavanem Raul Kudre.

Külmakeskuse ehitas Põlva ehitusfirma Eston-V OÜ. «Mul on hea meel, et nemad ehitushanke võitsid – julgen neid kiita,» lisas Timmo. «Ehitustööd algasid alles aprillis, tööd tehti seega ära ülikiirelt. Samuti leiti ehitustööde käigus kõikidele küsimustele kiirelt vastused.» Külmutuskeskuse sisustuse soetas TÜ Seto Aiad.

Külmutuskeskus renoveeriti tänu märtsis alanud projektile "Active Village", mille siht on edendada piiriülese koostöö tihendamise ja tootearenduse abil aiandusvaldkonna väikeettevõtlust. Projekti rahastab Eesti-Venemaa piiriülese koostöö programm 2014–2020.

Aiandusvaldkonna väikeettevõtluse arendamisele suunatud projekti partnerid on Eestist MTÜ Setomaa Liit ja Räpina Aianduskool ning Venemaalt Pihkvast MTÜ Efektiivse põllumajanduse ja aianduse keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles