Vene kohus pikendas Ukraina mereväelaste kinnipidamist

Kohus otsustas, et 13 meremeest peavad jääma vahi alla veel kolmeks kuuks, kuni 24. oktoobrini. Ülejäänud 11 madruse kohta tehakse otsus täna hiljem.

Kohtuistungi järel toimetasid maskidega julgeolekuametnikud mereväelased minema, samal ajal kui nende sugulased ja toetajad aplodeerisid. Mehi süüdistatakse ebaseaduslikus piiriületuses ja neid ähvardab kuni kuueaastane vangistus.

Vene piirivalve ja eriüksuslased ründasid eelmise aasta 25. novembril Kertši väinas kolme Odessast Mariupolisse suunduvat Ukraina laeva, hõivasid need ja pidasid kinni nende 24 meeskonnaliiget.

Kiiev ja selle lääneliitlased on ärgitanud Venemaad mehi vabastama. Meremeeste advokaat Nikolai Polozov ütles, et Venemaa ja Ukraina peavad kõnelusi võimaliku vangidevahetuse üle, kuid üksikasju ei täpsustanud.

ÜRO meretribunal andis mai lõpus Venemaale käsu hõivatud Ukraina alused ja kinnipeetud meremehed vabastada.

Venemaa hinnangul rikkusid Ukraina laevad Venemaa seadusi ja nende karistuse otsustab Vene kohus. 

Kertši väin ühendab Venemaa Krasnodari kraid Krimmi poolsaarega, mille Venemaa 2014. aasta märtsis Ukrainalt annekteeris. 

Vene-Ukraina tüli tuumaks on territoriaalvaidlus, sest Venemaa peab Ukrainalt annekteeritud Krimmi ümbritsevat akvatooriumi endale kuuluvaks. Ukraina jaoks seevastu on Kertši väin ainus mereühendus Aasovi mere sadamate Mariupoli ja Berdjanskiga. 

Alates Kertši silla valmimisest mais on kogu väina läbiv laevaliiklus suuresti Venemaa kontrolli all. 

2003. aastast pärinev Ukraina-Vene kahepoolne lepe määratleb Aasovi mere kahe riigi ühiste territoriaalvetena, kuid ei demarkeeri kahe riigi vahelist piirjoont. 

Venemaa on püüdnud pärast Krimmi hõivamist 2014. aasta märtsis mere üle suuremat kontrolli saavutada.