Tellijale
Jubeda õõnsa kõlaga “huu-hu, hu-huu”
Paarteist aastat tagasi, kui alustasin looduse tundmaõppimisega, jagus üllatusi pea igasse metsaskäiku. Eredalt on meeles üks juulikuu uduvihmane pärastlõuna, mil liikusin mööda rohetavat rohuvälja, ajades lendu põldlõokesi ja sookiure. Siis aga võpatasin, sest metsast kostus jubeda õõnsa kõlaga “huu-hu, hu-huu”.
Algaja loodushuvilisena asusin kerge hingevärinaga salapärast lindu otsima. Metsas ragistades ja vaevaliselt helitekitaja suunas liikudes keerles mul peas mõte kakust. Jõudnud uhhuutajani, olin ma ühest küljest üllatunud ja teisest pettunud, sest kakust polnud märkigi. Lehekardina tagant vaatas mulle kahtlustava pilguga otsa hoopiski meigas.