Lahkus Viljandimaa vanim elanik

Viljandi linna vanim kodanik Sirvi Rõuk pidas oma viimast sünnipäeva 2. juulil ning siis käisid teda õnnitlemas lähedased, Viljandi linnavalitsus ja Sakala toimetus. Siis võttis ta küll õnnitlused ratastoolis vastu, kuid ise enam õnnitlejatega suhtlema ei kippunud.

Aasta varem meenutas Rõuk Sakalale, et veel saja-aastaselt elas ta oma Järvamaa kodus, kus ta rohis peenraid ja noppis põõsastelt marju. Mulgi Häärberisse kolis ta 102-aastaselt. Ta elas ka eakatekodus aktiivset elu ning veel 104-aastaselt käis oma õetütre juures saunas.

1914. aastal sündinud Sirvi Rõuk, kes on pagenud 1944. aastal Tallinnale visatud pommide eest ja elanud küüditatuna kaheksa aastat Siberi muldonnis, arvas paar aastat tagasi, et tema pika elu alus on hea tervis. «Loodus on seadnud nii, et mul on tervist olnud. Ei ole noorest peast kah haige olnud. Esimest korda olin haiglas 104-aastaselt, kui kukkusin,» rääkis ta.

Sirvi Rõuk sündis ja elas Tallinnas, kuni tema kodu 1944. aasta pommitamises hävis. Pärast seda kolis ta Viljandisse. Ta hoidis õetütre lapsi, kuni nood kooliteed alustasid. Pensionile jäi Sirvi 55-aastaselt. Siis pakuti talle tööd Viljandi lasteaias koristajana, kus töötas ta 77. eluaastani.

Kõrges vanuses elas ta mõnda aega Järvamaal, kuid oli endiselt Viljandi linna sisse kirjutatud.