Raadi raputas raju rokenrolli ja pungiga

Kurjam on bänd, kes ei pelga ka sotsiaalselt teravaid teemasid. Viimaseks looks esitas bändi laulja Sigus kitarriga Kurjami ühe meeldejäävaima hiti, mis on aktuaalne ka aastal 2019. Loo «Hitleri vaim» sõnad «Hitler on surnud / kuid ta vaim elab veel / rõõm on näha / et on noored mehed õigel teel» annavad ka tänapäeval kätte juhised, kuhupoole tuleks noortel püüelda ja millistest ajajärkudest Saksamaa või Itaalia ajaloos vaimustuda.

Kurjami esinemise ajal sadas küll seenevihma, kuid festivaliplatsil valitses üdini lõbus meeleolu.

«Me oleme vist vaid ühe korra puudunud Raadi pungiürituselt, oleme Raadi veteranid,» ütles Kurjami basskitarrist Priit Liiviste. «Enne Raadit sai esinetud igal pool mujal jubedates kohtades, näiteks autokastides kolme õlle eest,» lisas ta. Laulja Sigus ütles, et enne 2010. aastat oli Kurjam palju vähem tuntud kui praegu ning tollal oli Tartu pea ainuke koht, kus bändi kuulati.

Selgus, et osa punkarite riietumissstiil ei ole viimase 20 aasta jooksul muutunud. Üheksakümnendate lõpus Mätta mälestuskontsertidel kohatud inimeste välimus kattus praeguste punkarite omaga kohati lausa üks ühele.

Nagu «Lendas üle käopesa»

Festivali teisel päeval esines Psychoterror ja nad kõlasid funkilikult ning seda suuresti tänu bassimees Lauri Leisile. Kaks minutit enne, kui kell bändi jaoks kukkus (ajakavast hoiti kinni väga täpselt ja selleks oli lava taha paigaldatud koguni sekundeid lugev kell), paiskas bänd publikusse oma vanad ülilühikesed lood, nagu «Esteet kusipea», «Mikrokosmos» ja mõni teine.

Esimest korda nägi siinkirjutaja laval ka poleemilise nimega Tartu bändi SS Robot, kelle etteaste võttis esialgu kukalt kratsima, kuid tekitas samas uudishimu. Pangaröövli maski ja sinimustvalge sauaga varustatud laulja ilmus lavale Arvo Kruusemendi filmi «Kevade» igihalja muusika taustal. SS Robot laulab muu hulgas Landeswehri sõjast ja sellest, et Eesti president ei ole käinud ei Saksa sõjaväes ega ka Vene kroonus, ning ansambli tekstid tekitasid hiljem küsimuse, milline on bändi (poliitiline) sõnum avalikkusele. Kahjuks ei õnnestunud täna bändiliikmeid veel tabada.

Korralikult müristas ja hoidis pinget Tallinna mürabänd Zahir, mille laulja Tambet Jurno soeng ja grimassid laval meenutasid Jack Nicholsoni filmist «Lendas üle käo pesa». Kitarrist Maike Lond täitis kogu kontrollitud, ent samas kohati kaootilise garaažimürahulluse kõrgete kummaliste helidega, mis lõid mulje, et keegi eraldiseisev isik mängib lava taga läbi efektiploki paaniflööti. Kokkuvõttes võis Zahiri esinemisega rahule jääda, sest see kõlas tunduvalt paremini kui näiteks Station Narva festivalil, kus saund oli nii jube, et bändi oli võimatu lõpuni kuulata.

Velikije Luki ei rokkinud

Paraku ei üllatanud seekord millegagi ansambli Velikije Luki esinemine, mille liikmed võiks bänditegemise päeva pealt ära lõpetada. Lavalt kuuldu: nende lüürika ja esinemismaneer ei eristu peaaegu millegi poolest mõnest keskmisest tänapäeva agropungibändist. Kehva kontserti ei suutnud päästa ka samas bändis mänginud Villu Tamme kitarrikäigud, mis üldjuhul toimivad ja on JMKE esituses mõjusad.

Iga bändi iga liige, sõltumata vanusest, peaks aeg-ajalt endalt küsima: miks me seda teeme? Tundub, et Velikije Lukil on jäänud see vastus vastamata või ebaselgeks. Seda enam, et laulja Ivo Uukkivi näitlejatöö on enamasti nauditav ja sel puhul ei saa rääkida vana rasva peal liugu laskmisest.

Festivali korraldaja Roland Sutt ütles, et tal ei olnud ühtegi põhjust üritusega mitte rahule jääda. «Bändid olid head, inimesi oli ja see väike vihmasadu ei lasknud tujul langeda. Bändidel oli kindlasti mõnusam mängida kui eelmistel aastatel, sest polnud lauspäikest,» selgitas ta.

Raadil aset leidev festival Punk & Rock on välja kasvanud ligi 20 aastat toimunud üritusest Punk`n`Roll, mis toimus esialgu Kilingi-Nõmmes. Samas leidis Punk`n`Rolli-nimeline pidu selle aasta 21. ja 22. juunil aset Tartumaal Kaiavares. Ühest festivalist on seega justkui välja kasvanud kaks.