Perearst: puugihammustuse puhul tuleb jälgida seisundit
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
16. juuli 2019, 09:37
/nginx/o/2019/07/15/12366608t1h1706.jpg)
«Puugi võib julgelt ise välja tõmmata. Isegi kui selle väiksed suised jäävad naha sisse, ei tähenda see, et juhtuks midagi ohtlikku,» ütles perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona. Siiski tuleb arsti sõnul enda enesetunnet ja hammustusekohta tähelepanelikult jälgida.
Hammustuskoht tuleks pärast puugi eemaldamist ära desinfitseerida ja hoida sel pilku peal, veendumaks, et sinna ei teki punast laiku, mille läbimõõt ületab viis sentimeetrit, soovitas Oona. «Tuleb jälgida, et hiljem ei tekiks palavikulainet,» märkis ta.
Puukentsefaliit on sageli kahefaasiline – nädala-kahe möödudes võib tulla esimene laine, mille tunnuseks kerge palavik. Teise laine korral võib tekkida juba ajukelmete kahjustus. Puukentsefaliiti saab vaktsiiniga tõhusalt ennetada, sellesse haigestudes on olemas vaid sümptomeid leevendav ravi. Puukentsefaliidi viirus kandub üle kohe puugihammustuse ajal, borrelioosi haigestumiseks peab puuk ohvrist kauem kinni hoidma. Borrelioosi vastu puudub vaktsiin, aga seda saab arsti sõnul päris tõhusalt ravida antibiootikumidega.
Arsti sõnul on täheldatud, et puuke on järjest rohkem. Selle põhjuseks võib olla üldine kliimasoojenemine ja rohkem võsastunud alasid, kuigi puugi võib saada ka linnast. «Teame, et näiteks Saaremaal on borrelioosi suhteliselt palju, aga öelda seda, et meil on mingi piirkond, kus kindlasti ühtki nakatunud puuki pole, ei saa. Iga puugihammustus ei pruugi lõppeda haigusega, kuid piisab ka ühest nakatunud puugist, et haigestuda,» ütles Oona.