Vanglast vabanenud hakkavad Pärnus ajutist majutusteenust saama

Ministeeriumi peaeesmärk on vähendada korduvkuritegevust, mis on üks olulisemaid teemasid eelnõus "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030".

“Kõige tõhusam vahend selleks on pakkuda vanglast vabanenule ajutist majutusteenust koos nõustamisega,” ütles kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Stanislav Solodov. Kõige suurem risk kuritegu toime panna on just esimese aasta jooksul pärast vabanemist, mistõttu tuleb nende inimestega tegelda kohe, mitte oodata, kuni nad ringiga vanglasse tagasi jõuavad.

Justiitsministeeriumi eesmärk on suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, sotsiaalteenustel ja hariduses ning vähendada järgmiste kuritegude toimepanekut. Tänu majutusteenusele on ministeeriumi kinnitusel tehtud edusamme. Näiteks aastatel 2015–2018 said majutusteenust 129 vanglast vabanenut. Pärast seda oli neist tööturul 72 protsenti ja nende korduvkuritegevuse näitaja 35 protsenti, mis on majutusteenuseta vabanejate keskmisest üheksa protsendipunkti võrra madalam.

Korduvkuritegevuse vähendamise üks võtmeid on õigusrikkujatele õiguskuuleka elu õpetamine, mida saab teha majutuskoha ja lisateenuste abil. Vanglast vabanenutel ei ole tihtipeale elu- ega töökohta ja neil puudub tugivõrgustik.

“See on aga üks suuremaid riskitegureid, miks nad võivad uuesti kuritegusid toime panna,” märkis Solodov. Ajutine majutamine koos töökoha leidmise ja sotsiaalsete suhete õpetamisega on tema sõnutsi tõhus viis õigusrikkujate suunamiseks. Vabanemisel ei piisa vaid voodikoha pakkumisest, samuti on vajalikud õiguskuulekust mõjutavad teenused –sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine – ja töötamine.

Hankelepingud sõlmiti 30. septembrini 2022 MTÜ Lootuse külaga, millel on kümme majutuskohta Laitses, ja MTÜ Samaaria Eesti Misjoniga, millel on kokku 15 majutuskohta Haapsalus ja Pärnus.