Põrutav leid: esimesed nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse 150 000 aastat arvatust varem
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
11. juuli 2019, 14:25
Tänapäeva eurooplaste eellased jõudsid õhtumaadele teadaolevalt ligikaudu 60 000 aastat tagasi. Seetõttu ongi Kreekast leitud 210 000 aasta vanune Homo sapiens’i kolju märkimisväärne.
Kuigi geenianalüüsid on näidanud, et nii varastest Euroopasse rännanud nüüdisinimestest tänapäeva eurooplased ei põlvne, on teadusajakirjas Nature kirjeldatud kolju siiski vanim teadaolev omataoline. Luutükid leiti Kreekast Apidima koopast juba 1970. aastatel. Üks kahest koljust oli teisest märkimisväärselt paremini säilinud ja noorem ning see määrati neandertallaseks. Vanem kolju oli aga oluliselt ümaram ning diagnostilised meetodid näitasid, et tegemist pidi olema juba 210 000 aasta vanuse nüüdisinimesega, kirjutab BBC.
«Uue stsenaariumi kohaselt elas Kreekas ligi 210 000 aastat tagasi grupp varaseid nüüdisinimesi, kes võisid olla sarnased tänapäeva Vahemere idakaldal elavate inimestega. Umbes 170 000 aastat tagasi asendus see populatsioon aga neandertallastega,» selgitas uuringu kaasautor professor Chris Stringer Londoni loodusmuuseumist.
Seekordne on oluline lisandus viimastel aastatel kogunenud tõenditele, mis näitavad, et inimkonna lahkumine Aafrikast ei toimunud mitte ühe lainena, vaid mitmes järgus. Paljud neist võisid hukkuda jälgi jätmata. Hilisemad väljarännanud hõimud kohtusid oma teel aga ka teiste inimliikide nagu neandertallaste ja denislastega, kes pikemas perspektiivis küll hävitati, kuid enne seda jõuti nendega ka piisavalt palju ristuda, et nende geneetiline pärand on tuvastatav ka tänapäevastes inimpopulatsioonides.