Anti Haugas: Võru jaamahoone tuleb korda teha
11. juuli 2019, 09:17
Mõni hea aasta tagasi suhtlesin Eesti Raudtee nõukogu toonase esimehega. Kurtsin, et Võru ajalooline jaamahoone on ajahamba pureda. Põrgatasin mõtet selle müümisest ka teistele nõukogu liikmetele. Üldiselt oli tagasiside üksmeelne: jaamahooneid ei ole Eesti Raudteel vaja ning need võiks müüa kasvõi ühe euroga, oleks vaid ostja.
Keda ei olnud, olid müüjad. Muutusid tuuled ja ajad, kuid välja jõudsime sinna, kuhu pidime. Võru linnal on võimalus jaamahoone omandada ning korda teha.
Nii Seminari väljak kui Võru raudteejaam mängivad linna ajaloos äärmiselt suurt rolli. Endine turuplats, Seminari väljak oli koht, mille ümber Võru linn kasvas. Seal said turu peal tuttavaks meie esivanemad, toimus kaubavahetus ning kultuuri areng. Võru raudteejaama kaudu tuksus pärast rööbaste rajamist Võrumaa majandus ja algas aktiivne eksport. Võru jaamahoone on osa 1889. aastal valminud Pihkva-Riia raudteest.
Võru linna rahvastiku kasvule andis raudtee tuntava tõuke, järgneval kümnendil suurenes rahvaarv pea kolmandiku võrra. Raudteeühendus Riia ja Pihkvaga soodustas eelkõige lina-, puidu- ja nahatööstuse arengut. Selle perioodi jalajälgedes käime osaliselt siiani. Kubija kalmistu ning praegune Kuperjanovi pataljon koos tsaariaegsete kasarmutega on saanud asupaiga tänu raudteele.
Pisut ebaõiglaselt on jäänud Jaama tänav linna arengust eemale, samas on tegu äärmiselt perspektiivika rajooniga, kus piisavalt ruumi nii tööstuse kui ka kultuuri arenguks. Võru jaamaansambli esiletoomine ning korrastamine on märkimisväärne kasutamata jäänud Võru potentsiaal.
Hoone seisukorda arvestades jäävad erasektori käed liialt lühikeseks. Võib-olla on see isegi hea: äriühing ei korrasta hoonet, kui pole majanduslikku perspektiivi. Ka Eesti Raudtee on äriühing.
Linnal on hoone korrastamiseks tunduvalt võimsamad hoovad. Peremeheks saades tuleb linnavalitsusel silmad lahti hoida. Võin kergemat sorti mürki võtta, et leiame lähiaastatel projekti, mille käigus raudteejaam väärikalt taastada.
Pärast hoone korrastamist pole kindlasti küsimust, kas sellega on midagi ette võtta. Võrumaa vajab ligitõmbavat külastuskeskust, see sobiks näiteks just sinna. Kunstiline ümbrus võiks ainest pakkuda veel loomemaja loomiseks. Selliseks hooneks, kuhu võtame ajutiselt elama kunstnikke, kes Võrust maalivad ja kirjutavad.
Ka Tamula rand ei ole kaugel. Äärmisel juhul võib linn maja pärast restaureerimist välja üürida. Mõni kohvik või ajastutruu kõrts töötaks seal hästi. Küllap on aega võrukatel pead kokku panna ning õige plaan välja mõelda. Minu soov on ühene: teeme jaamahoone lõpuks korda.