Soomes soovitakse kõigile kohustuslikku ajateenistust
Esmaspäeval alustas Soomes üle teenistust 12 000 noore ajateenija, neist enamik mehed. Soome Ajateenijate Ühing (Varusmiesliitto) avaldas samal päeval pressiteate, milles avaldati arvamust ajateenistuse suhtes soolise võrdõiguslikkuse printsiibi kehtestamise üle.
Pressiteates tuuakse välja, et see on vaid kolmandik selle eagrupi noortest, kes oleksid ajateenistuseks kõlblikud.
Ajateenijate ühingu esimees Matias Pajula sõnul toetub Soome kaitsevõime liialt soomlaste suurele kaitsetahtele. Lahendusena nähaksegi sooliselt võrdõiguslikku ajateenistust, kus noori võetakse riiki teenima eelkõige nende vaimsete ja füüsiliste võimete, mitte soo järgi.
Hetkel on Pajula sõnul Soome kaitsevõime pärsitud ajateenijate kvaliteedi tõttu. Ta toob välja, et noorte kaitsetahe on viimaste küsitluste põhjal üha langenud, kõige rohkem just alla 25-aastaste seas, mistõttu ei ole praegune ajateenistuse süsteem jätkusuutlik.
Pajula sõnul on vajadus seda uuendada, et Soome kaitsevõime püsiks jätkuvalt kõrgel tasemel. Ühe lahendusena näeb ta kohustuslikku ajateenistust nii naistele kui meestele, mis lubab kaitseväel kutsuda teenistusse rohkem sinna sobivaid noori.
Ettepaneku eesmärk ei oleks aga vabatahtlik teenistus, mille rakendamisel muutuks ajateenijate vajaliku hulga saavutamine Soome kaitseväele kõvasti raskemaks. Muutus peaks tooma uusi ning rohkem motiveeritumaid ajateenijaid, kes oleksid kõige võimekamad.
Eelmisel aastal avaldatud uurimusest Soome ajateenijate tervisest tuleb välja, et nende füüsiline võimekus jääb järjest kehvemaks. Kui 1993. aastal oli keskmise ajateenija kaal 70,8 kilo, siis 2017. aastaks oli see tõusnud 77,6 kiloni.
Soome kaitseväes tehtavast Cooperi testi tulemustest on muutus näha. Kui 1975. aastal sai kehva tulemuse 8 protsenti ja hea tulemuse üle poole ajateenijatest, siis 2017 sai kehva tulemuse 28 protsenti ja hea tulemuse 32 protsenti ajateenijatest. Samas ei ole lihasjõud väga palju langenud ning viimasel 10 aasta jooksul pole langust toimunud.
Matias Pajula arvates võiks eesmärk olla Norra süsteem, kus ajateenistusse võetakse suurema tahtmise järgi, töötanud hästi. Naistele kehtestati kohustuslik ajateenistus 2016. aastal ning 2018. aastal moodustasid Norras naised juba 25 protsenti ajateenijatest. Ajateenistus muudeti naistele kohustuslikuks ka Rootsis, kui see 2017. aastal taastati.
Hiljuti Soome rahvusringhäälingu YLE poolt tehtud küsitluses selgus, et suur osa soomlasi ei toeta jätkuvalt naiste kohustuslikku ajateenistust. Praeguse ajateenistusmudeli säilitamise poolt oli 65 protsenti küsitletutest. Muutust on aga näha 15–24-aastaste seas, kellest 41 protsenti toetab kodanikuteenistust ning 8 protsenti kohustuslikku ajateenistust naistele.
Mõte panna naised riiki teenima ei ole Soomes aga uus mõte. Eelmisel aastal tuli endise kaitseministeri Elisabeth Rehni mõttekoda Bank of Ideas välja ideega kodanikuteenistusest, mis hõlmaks nii mehi kui naisi ning mis oleks võimalik läbida kas ajateenistusena või asendusteenistuse muudetud vormis.
YLE küsitlus seda teemat aga ei käsitlenud ning eelmine kaitseminister Jussi Niinistö tõrjus igasugused mõtted vabatahtlikkusest seoses ajateenistusega.
Juunis avaldas värske kaitseminister Antti Kaikkonen arvamust, et tuleks uurida võimalust kohustuslikust kodanikuteenistusest naistele. Ministri sõnul võiks see kesta 2–3 kuud, sarnaneda asendusteenistusega ning et naisi ei tuleks sundida meestega samaväärsesse teenistusse.
Kaitseminister Kaikkoneni sõnul on aga Soomes suuremaid soolise võrdõiguslikkusega seotud probleeme, kui selleks on meeste kohustuslik ajateenistus.
Soome kaitseväe praegune juhataja kindral Jarmo Lindberg küsis selle aasta jaanuaris peetud kõnes, et kuidas kutsuda õiged inimesed ajateenistusse tegemata kellelegi liiga.
Lindbergi sõnul tooks naiste kohustuslik ajateenistus kaasa lisakulusid ja seadusemuudatusi. Kui kutsuda naisi ajateenistusse samal tasemel nagu kutsutakse mehi, tooks see tema sõnul kaasa üle 3,5 miljoni euro lisakulusid.
Soomes on algatatud ka kampaania «Ajateenistus 2020», mille eesmärk on muuta ajateenistus läbitavaks nii naistele kui meestele. Toetatakse ka ajateenistusse minemisest keelduvate kutsealuste karistamisest loobumist.
Kampaania kogub vaikselt toetust, leides seda eriti Soome poliitika vasaktiivalt. Suuremad parteid algatust hetkel aga ei toeta ning kampaaniat toetas viimastel valimistel vaid käputäis praeguses valitsuses olevate parteide poliitikuid.