Hongkongi juht kuulutas väljaandmisleppe surnuks

Copy
Hongkongi elanikud avaldamas meelt eelnõu vastu, mis lubaks valitsusel anda inimesi välja Mandri-Hiinale.
Hongkongi elanikud avaldamas meelt eelnõu vastu, mis lubaks valitsusel anda inimesi välja Mandri-Hiinale. Foto: THOMAS PETER / REUTERS / Scanpix

Hongkongi liider Carrie Lam teatas täna telepöördumises, et massimeeleavaldused vallandanud väljaandmiseelnõu on surnud, kuid protestijad see ei rahuldanud ja nad lubavad tänavatel püsida.

Laialdase pahameele pälvinud eelnõu oleks lubanud inimeste väljaandmise Mandri-Hiinale. Algselt väljaandmise vastu alanud meeleavaldused kasvasid liikumiseks, mis nõudis demokraatlikke reforme ning poolautonoomse Hongkongi vabaduste vähendamise peatamist.

Eelnõu menetlemine peatati 15. juunil, kuid see protestijaid ei rahuldanud. Nad jäid tänavatele ning nüüd nõutakse aina enam ka Lami tagasiastumist.

Lam tunnistas teisipäeval, et tema katse seadust muuta oli «täielik läbikukkumine».

«Kaheldakse valitsuse siiruses, kas eelnõu menetlemine võidakse uuesti algatada. Seepärast ma kordan veelkord, et sellist plaani pole. Eelnõu on surnud,» ütles Lam.

Samas keeldus ta kasutamast sõnapaari «tagasi võetud», mida nõuavad linnas protestinud sajad tuhanded inimesed.

Protestijad tahavad eelnõu menetlusest kõrvaldamist ega soovi ära oodata eelnõu aegumist 2020. aasta juulis, kui lõpeb järgmine parlamendi istungjärk.

Tähtis Hongkongi grupp, kes väljaandmiseelnõu vastu proteste korraldab, tõotas protestidega jätkata, sest teade eelnõu surmast nende nõudmisi ei rahulda.

«Kui Carrie Lam ja tema valitsus meie viite nõudmist ikka kuulda ei võta, siis jätkab Kodaniku Inimõiguste Foorum protestide ja kogunemiste korraldamist,» ütles esindaja Bonnie Leung ajakirjanikele.

Ta lisas, et järgmiste protestide üksikasjad avaldatakse peatselt.

Lam nõustus kohtuma tudengitest protestijatega ilma eeltingimusteta. Ta lisas, et tunnistab majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid väljakutseid, millega linn silmitsi seisab.

«Olen jõudnud järelduseni, et Hongkongi ühiskonnas on mõned aluspõhimõttelised ja sügavale juurdunud probleemid,» lausus Lam.

Teda survestatakse määrama ametisse sõltumatut kohtunikku, kes hakkaks juhtima politsei käitumist meeleavaldusel uurivat avalikku komisjoni.

Lam aga lükkas ettepaneku taas tagasi ning ütles, et liigse jõu kasutamise väidete uurimine jääb olemasolevale politseile esitatud kaebuste komisjonile. 

Hongkongi lähiajaloo suurimad meeleavaldused on ühtlasi ka suurim väljakutse Pekingi võimule Hongkongis pärast 1997. aastat, kui linn tagasi Hiinale anti.

Hiinas, kus võimud uudiseid ja muud infot rangelt tsenseerivad, räägitakse protestist peamiselt kui välisriikide rahadega kavandatud vägivaldsest aktsioonist riigi destabiliseerimiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles