Sisevete saatkond on täna õhtul jõelaevnike päralt

Eili Arula
, ajakirjanik
Copy
Sisevete saatkond.
Sisevete saatkond. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Täna koguneb Tartusse Sisevete saatkonda üle poolesaja inimese, et tähistada pika traditsiooniga kuid vahepeal unustuse hõlma vajunud jõelaevastiku päeva.

Sündmuse üks korraldaja, Merekooli Tartu filiaali juhataja Indrek Särg selgitas, et jõelaevastiku päeva on tähistatud vahelduva eduga Nõukogude Liidu ajast peale, ent pärast Tartu Sadama töö lõpetamist on sellel kokkusaamisel eriti vanemate töötajate jaoks ilmselt ka nostalgiat. 

«Tartu Sadamas töötas tippaegadel üle 400 inimese, reisilaevaliinid käisid Piirissaarele ja Pihkvasse, samuti ülesjõge Võrtsjärvele. Palju veeti laevadega liiva ja kruusa. Lisaks tegeldi sadamas laevaehitusega, ehitati liivapraame ja puksiire,» selgitas Särg.

Praegu Tartus otseselt laevu ei ehitata, kuid lodjakoja juures tegeldakse vanade laevade taastamisega. «Näiteks kunagine ilus reisilaev Vanemuine on seal uuendamisel,» sõnas Särg. 

Emajõel teevad reise 5 laeva: Jõmmu, Pegasus, Alfa, Hilara ja Signild.

Neist viimane, Signilind, on kõige uuem, mis toodi Soomest möödunud aastal ja uuendati Tartus põhjalikult. Soovijad saavad sel laeval isegi saunas käia. Laeva majandavad Albert ja Karoliina Lass, kellest üks on Tartus laevajuhina juba merekooli lõpetanud ja teine veel õpib.

Ka laev Hilara on sel suvel rohkem reisijate päralt. Uued omanikud on Tartus edukalt merekooli lõpetanud Gaute Kivistik ja Olaf Suuder. 

Linnavaatlusreisidega jätkavad juba tuttavad laevad Pegasus ja Alfa. Pegasus tähistas möödunud aastal 60. juubelit, sel aastal saab ta tähistada 60. tööaastat Tartus, kuna ta toodi Tartusse 1959. aasta kevadel. Pegasusele telliti kevadel kingiks uus sõukruvi, sellega peaks laeva kiirus oluliselt tõusma.  Alfa teeb linnavaatlusreiside kõrval pühapäeviti ka reise Piirissaarele - see on praegu pikim laevaliin Tartust.

Särg lisas, et Tartu laevandusel on olnud hiilgeaegu mitu. «Kõigepealt tsaariajal, kui juba 1842. aastal pandi Emajõel tööle esimene aurulaev ning sellest saadik arenes aurulaevandus hoogsalt. Aurulaevadega võideti ka Vabadussõda Peipsil. Eesti võit oli täielik, vastasele ei jäänud sisuliselt ühtki võitlusvõimelist laeva. Majanduskriisi ajal 1929. aastal ületas Tartu sadama käive Tallinna sadama oma. 1960-ndate algul veeti Tartus reisilaevadega ligi 200 000 inimest hooaja jooksul,» meenutas Särg.

Jõelaevnike päev algab täna õhtul  kell 18.00 Emajõel Sisevete saatkonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles