Peipsi kalapüügirikkumised ei ole vähenenud

Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna peainspektori Ivo Kase sõnul on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel inspektorite igapäevaseks tegevusteks tähistuse ja märgistuseta püügile asetatud püügivahendite omanike selgitamine, keelatud silmasuurustega püügivahendite püügilt eemaldamine, alamõõduliste kalade püügijuhtumite tuvastamine ning pilliroosse kottidega peidetud kalade omanike selgitamine.  

Keskkonnakahjuga juhtumeid on olnud Peipsi järvistul tänavu 26 ja kahjusumma kokku ligi 85 000 eurot.

Rikkumisega tekitatud keskkonnakahju tuleb süüdlasel hüvitada, see lisandub rikkumise eest määratud trahvile. „Tihtipeale ei tehta trahvil ega keskkonnakahju hüvitamisel vahet, arvatakse, et üks trahv kõik. Tegelikult on need siiski kaks eri asja,“  selgitas Kask.

Keskkonnakahjuga juhtumitest kuuel korral on alustatud kriminaalmenetlust (s.o juhtumid, kus kahjusumma ületab 4000 eurot) ning 20 juhtumi puhul lahendatakse süüteod väärteomenetluse korras (kahjusumma jääb alla 4000 euro).

Tänavu esimesel poolaastal on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tuvastatud ühekokku 82 süüteosündmust. "Kui võrrelda eelmiste aastatega, siis 2019. aastal on tuvastatud rikkumisi umbes sama palju kui 2018. aastal kokku," lisas Kask.

2019. aasta esimesel poolaastal on jõutud otsuseni 58 väärteoasjas. Trahve on määratud summas ca 11 000 eurot.

Ebaseaduslikult püügile asetatud võrke on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest avastatud ja toodud kaldale 622 (siia hulka ei ole arvestatud tragimisel avastatud ja kaldale toodud võrkude arvu). Nendest 220 võrgu omanikku ei ole õnnestunud kahjuks tuvastada. 402 võrgu puhul on aga omanikud kindlaks teinud ning paljudel juhtudel on ka menetlused nende osas juba läbi viidud.