/nginx/o/2019/07/04/12326066t1h94cc.jpg)
Iga inimene, kes on saanud sõiduki juhtimise loa, peaks teadma, milline näeb välja parkimist keelav liiklusmärk. Niisuguse märgi ja selle tähenduse meeldejätmine ei võrdu raketiteaduse tuupimisega. Ometi on neid, kes näivad mõtlevat: “Pargin, kus tahan!” Või siis on uuenenud keskväljaku uudistamisega nii ametis, et ei pane keelumärke lihtsalt tähele.
Miks peab oma sõiduki just linnasüdamesse parkima? Kas tõesti on meie inimesed füüsiliselt nii nõdrad ja viletsad, et ei suuda jalgsi viitkümmet meetritki jalutada? Vaevalt küll. Pigem seda lihtsalt ei viitsita, vaid leitakse, et autoga peaks saama sõita lausa oma sihtpunkti ukseni. Sellist suhtumist, muide, harjutavad täiskasvanud ka oma lastele juba maast madalast. Nii mõnigi papa või mamma sõidutaks oma võsukese lausa kooli või lasteaia treppi, kui vaid saaksid. Peaasi, et lapsuke endale kõndimisega liiga ei teeks.
Loomulikult ei tähenda see, nagu peaks autoga Kuressaarde saabujad oma sõiduki linna äärde jätma ja jalgsi kesklinna matkama. Paar minutikest kõndimist ei tohiks aga kellelgi – kui tal just liikumist takistavat tervisehäda pole – tükki küljest võtta.