Noortejaama juhataja Anneli Meisterson: saame üksnes suunata

, Kuressaare Noortejaama juhataja
Copy
Anneli Meisterson.
Anneli Meisterson. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

“Noored katsetavad ja eksivad, aga neile tuleb võimalus anda,” ütleb Noortejaama juhataja Anneli Meisterson, kommenteerides lapsevanemate ja ettevõtjate kirjeldusi noorte “vägitegudest”. 

Lapsevanemate ja ettevõtjate kirjeldused noorte käitumisest on pehmelt öeldes värvikad. Kuidas Noortejaama juhatajana neid väiteid kommenteerite?

Meie ei saa tagada seda, mis toimub väljaspool noortekeskuse seinu – bussijaama ümbruses ja õues. Meie noored ja noorsootöötajad on teadlikud, kuidas meie ruumides ja territooriumil käituma peab. Arvan, et omalt poolt oleme teinud kõik selleks, et see nii ka oleks. 

Noortekeskus on koht, kuhu võivad tulla kõik noored vanuses 7–26 eluaastat. Kõigi nende tausta me ei tea. Tõsi, mõne noore puhul ka teame, kui nad siin iga päev käivad, eks nad oma probleemidest ka räägivad. Samas ei saa me neid keelata noortekeskusesse tulemast – võib-olla on see ainuke koht, kus nad end turvaliselt tunnevad. 

Kui noorsootöötaja halvasti käituvaid noori korrale kutsub, kuidas noored sellele reageerivad?

Mul endal on olnud väga vähe selliseid olukordi, kus mind on ebatsensuursete sõnadega kuhugi “saadetud”.

Noortejaama kodukorras öeldakse, et joobekahtlusega noore kontrollimiseks on noorsootöötajal õigus vajadusel alkomeetrit ja pupillomeetrit kasutada. Kas ja kui tihti on seda tehtud?

Meil on küll alkomeeter, aga tegelikult on meil õigus panna neid puhuma siis, kui nad selleks loa annavad. Kui meil on kahtlus nende joobeseisundi osas, siis nad Noortejaama sisse ei saa. Siin majas alkoholijoobes olla ei tohi. Kui meil on kahtlus, et noor on joobes, oleme alati kutsunud politsei või teavitanud lapsevanemat, kes on sellele noorele järele tulnud või ta politseijaoskonnast kätte saanud.

Kui tihti olete politsei kutsunud siis, kui teate, et siinsamas, Noortejaama akende all käib lärmakas seltsielu, kus noored alkoholi tarbivad ja suitsu teevad?

Ma ei oska neid kordi öelda, aga usun, et kõik minu nimel tehtud kõned on registreeritud. Neid on olnud ehk keskmiselt korra kuus, mõnikord sagedamini, mõnikord harvem. See “seltsielu” noortekeskuse akende taga hakkab tegelikult pihta õhtul, kui Noortejaam suletakse. Kui siin vahel õhtul pikemalt tööl olen, siis ma loomulikult märkan, mis õues toimub. Tõepoolest, siis on seal selline kooslus nagu noored ja “parmud”. Ka kodanikuna pean sellele ju reageerima. Oleme selle probleemiga tegelenud koos bussijaama juhatajaga. Tõepoolest, meil Noortejaamas ei ole tööl ühtegi meest. Naisterahvastena saamegi teha ainult seda, et kutsume politsei.

Võib-olla peaks nende noortega karmimalt käituma, et neil ei tekiks karistamatuse tunnet? 

Mina ei arva, et just noortekeskus peaks noori kasvatama – kasvatavad neid ikkagi lapsevanemad. Küll aga on noortekeskus see koht, kus saame noori suunata ja anda neile positiivseid suuniseid, kuidas ühiskonnas käituda ning mis on aktsepteeritav ja mis mitte. 

Noored inimesed ju katsetavad, pannes proovile ka meid, täiskasvanuid, sealhulgas noorsootöötajaid – et kui palju me kannatame. Noored katsetavad ja eksivad, aga neile tuleb võimalus anda. Muidugi on väga suurte rikkumiste korral oma karistus.

Kuidas kommenteerite väidet, et Noortejaamas käivate noorte arv on kokku kuivanud? 

Ma ei tea, millel see põhineb. Peame külastatavuse kohta statistikat ja kuu lõikes käib meil viiskümmend noort päevas. On ka päevi, kus külastajaid on rohkem, kui tullakse klasside kaupa. Lapsevanemad võivad ka ise tulla Noortejaamaga tutvuma, et oma silmaga näha, mis siin on.

Mis siis nüüd edasi saab – mida nende kaakideks nimetatavate noortega pihta hakata?

Nende noortega ju tegeletakse. Meil on väga hea koostöö noorsoopolitseiga, valla lastekaitsega ja meie majas on Tugila, kus töötab Lii Vanem. Pigem võin öelda, et meil ei ole probleemset noort, kellega ei tegeleta. 

KOMMENTAARID

• HELLE KAHM, Saaremaa abivallavanem:

“Oleme probleemiga kursis ja tegeleme koostöös Noortejaama juhi, politsei ja lastekaitsega lahenduste leidmisega.”

• MONIKA SARAPUU, Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitseteenistuse juhataja:

“Me teame lastekaitsetöötajatega, mis Noortejaamas toi-mub, ja oleme sellel aastal mitmeid kordi politsei ja noortekeskuse esindajatega kokku saanud. 

Alkoholi tarbiv ja seadust rikkuv laps on abi vajav laps, sellest tuleb politseid teavitada, kes siis juba võtab ühendust lastekaitsega. See ei ole usalduse kuritarvitamine ega lapse kiusamine. Alaealise alkoholitarvitamine on väärtegu ja politsei peab sellest teada saama, muidu ei saa noor aru, et selles osas on nulltolerants. Kõik inimesed peavad alkoholi tarvitavatest lastest teada andma, ilma eranditeta. Ennekõike peavad seda tegema lastega töötavad inimesed. Ja kogukond samuti. Me peame täiskasvanud inimestena reageerima kõik ühtmoodi, sest alkohol ja sigaretid ei ole lastele lubatud mitte üheski kohas. 

Ma olen väga uhke nende inimeste üle, kellel on kodaniku-

julgust ja kes sekkuvad, nähes noori suitsetamas või alkoholi tarbimas. Kuna jutt käib praegu Noortejaamast, siis noortejaam peab kutsuma neile lastele politsei, kui nad joovad alkoholi, sest lapsed ei pruugi ise aru saada, kui ohtlikud nad endale ja teistele selles olukorras on.”

• AHTO AULIK, Kuressaare jaoskonna noorsoopolitseinik:

Politseile on tõepoolest laekunud teateid Kuressaare bussijaamas õigusrikkumisi toimepannud noortest, keda on ka teolt tabatud. Sellistest juhtumitest informeerivad politseid põhiliselt Kuressaare Noortejaama noorsootöötajad. Oleme noorsootöötajatele väga tänulikud, et nad meile neist juhtumitest teatavad, ja tahan siinkohal rõhutada, et politseile peab säärastest rikkumistest teada andma. Õigusrikkumise toimepannud laps on suure tõenäosusega ka abivajav laps, lisaks tulenevalt lastekaitseseadusest on abivajavast lapsest teatamine kohustuslik kõigile.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles