/nginx/o/2019/07/03/12322930t1h9e02.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, millega Venemaa peatas keskmaa tuumarelvastuse (INF) lepingu täitmise.
Seadusega peatatakse 8. detsembril 1987 Washingtonis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) ja Ameerika Ühendriikide vahel allkirjastatud keskmaa tuumarelvastuse lepingu kehtivus.
Seadus ütleb, et INF-i jõustamise jätkamise otsuse langetab president.
Tähtsale relvastuskontrollileppele kirjutasid 1987. aastal alla tollane USA president Ronald Reagan ja Nõukogude Liidu liider Mihhali Gorbatšov.
INF-lepe lahendas kriisi, mille olid põhjustanud lääneriikide pealinnadele sihitud Nõukogude tuumapeadega ballistilised raketid. Ühelegi teisele sõjalisele jõule nagu näiteks Hiinale see leping piiranguid ei seadnud.
Leppega keelustati 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise.
Moskva ja Washington süüdistavad teineteist 1987. aastal sõlmitud leppe tingimuste ignoreerimises.
USA ja NATO hinnangul rikub lepingut maismaal baseeruv Vene tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime teha Euroopale tuumarünnak sisuliselt eelhoiatuseta.
USA president Donald Trump teatas veebruaris, et viib USA kuue kuu jooksul leppest välja. Putin vastas Trumpi otsusele sarnase teatega ja lisas, et asub vastuseks USA samalaadsetele projektidele arendama keskmaa rakette.
INF-i peeti koos teise relvastuskontrollileppega START globaalse julgeoleku nurgakiviks. Venemaa ja Moskva tuumalõhkepeade arvu piirava START-i kehtivus lõppeb 2021. aastal.
Putin on teatanud valmidusest sõlmida uus START ning ta süüdistab Washingtoni soovimatuses leppe pikendamise üle läbi rääkida.
Putin ütles nädalavahetusel Jaapanis G20 tippkohtumisel, et Vene ja USA välisminister alustavad kõnelusi uue START-leppe üle.