ELi liidrid jõudsid kokkuleppele tippametikohtade täitmises (29)

Euroopa Komisjoni presidendiks saab Ursula von der Leyen, kes on Saksamaa kaitseminister olnud alates 2013. aasta detsembrist. Ta on kuulunud üle 13 aasta Saksamaa valitsustesse ja olnud varem töö- ja sotsiaalminister ning pere-, vanurite-, naisasjade- ja noorsoominister. Viimased 14 aastat kantsler Angela Merkeli valitsuses minister olnud von der Leyen toetab ELi tihedamat lõimumist, ärgitades looma Euroopa Ühendriike.

Kui Euroopa Parlament von der Leyeni kandidatuuri heaks kiidab, asub ta ametisse 1. novembril. Ametissekinnitamise korral seisab von der Leyen Komisjoni eesotsas silmitsi terve rea väljakutsetega, nagu kliimamuutused, desinformatsioon, populism ja Brexit. 

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhist Christine Lagarde'ist saab Euroopa Keskpanga president. Lagarde on Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektor olnud alates 2011. aasta juulist. Samuti on ta olnud Prantsusmaa kaubandusminister, seejärel põllumajandus- ja kalandusminister ning rahandusminister.

2014. aasta oktoobrist saati Belgia peaminister olnud Charles Michel võtab Donald Tuskilt üle Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ameti. Michel on olnud ka varasemate valitsuste koosseisus mitmes ministriametis, näiteks siseministrina ja arengukoostööministrina.

Federica Mogherini asemel saab ELi välispoliitikajuhiks Josep Borell Fontelles, kes on alates 2018. aasta juunist olnud Hispaania välisminister. Aastatel 2004-2007 oli ta Euroopa Parlamendi president.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on kõik valitud suurte kogemustega võimekad euroopameelsed juhid ja tunnevad hästi Euroopa Liidu olulisi teemasid ning sõlmküsimusi. «Olen kindel, et Ursula von der Leyen moodustab tugevatest volinikest koosneva meeskonna, kes hakkab tegutsema Euroopa Liidu oluliste eesmärkide nimel,» lausus peaminister Ratas. «Samuti on mul väga hea meel, et seekord osutusid parimateks Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpanga juhtide kandidaatideks naised,» sõnas Ratas.

Peaministri sõnul on Eesti jaoks hea, et ülemkogu eesistujaks sai ka meie huve mõistev kandidaat. «Charles Michel on väikeriigi esindaja, kellel on hea arusaam Eesti seisukohtadest ja ka julgeolekuoludest. Seda eriti arvestades, et Belgia on olnud Eestis nii NATO õhuturbe missiooni kui ka NATO lahingugrupi koosseisus. Minu hea ametikaaslane Michel on korduvalt käinud ka Eestis,» sõnas Ratas.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on kindel, et uus juhtkond ei muuda kurssi ega tee järeleandmisi Brexiti leppes Ühendkuningriigiga. «Ma olen täiesti veendunud, et meie institutsioonide uued juhid on sama järjekindlad nagu meie täna, mis puudutab meie valmisolekut arutada tulevasi suhteid ÜK-ga,» lausus Tusk. ​

ELi liidrid vaidlesid pühapäevast saati selle üle, kes peaks järgmisel viiel aastal täitma bloki neli tähtsaimat ametit. Pühapäeva õhtul alanud 18-tunnised läbirääkimised lõppesid leppeta, sest Visegrad ja Itaalia keeldusid Frans Timmermansi tema pagulaspoliitika tõttu toetamast.

Diplomaatiline allikas ütles täna AFP-le, et 60-aastane konservatiiv von der Leyen käidi välja Jean-Claude Junckeri võimaliku mantlipärijana pärast seda, kui Hollandi sotsiaaldemokraat Timmermans paljudele vastuvõetamatuks osutus. Kantsler Angela Merkeli valitsuses viimased 14 aastat minister olnud von der Leyeni nime käis välja Prantsuse president Emmanuel Macron, ütlesid mitu allikat.

Ülemkogul on ELi kõrgete ametikohtade täitmisel oluline roll. ELi riigipead ja valitsusjuhid valivad Euroopa Ülemkogu eesistuja ning nimetavad Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi. Samuti nimetavad nad ametisse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teevad otsuse Euroopa Keskpanga presidendi kohta. Kõik need inimesed astuvad ametisse enne aasta lõppu.