Eesti hümni lugu

, TTÜ emeriitprofessor
Copy
«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» ilmus trükituna esimest korda kogus «Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud», mis kannab tsenseerimise kuupäeva 29. aprill 1869. 
«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» ilmus trükituna esimest korda kogus «Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud», mis kannab tsenseerimise kuupäeva 29. aprill 1869. Foto: Sille Annuk

Pühapäeval kulmineeruva XXVII üldlaulupeo eel on paslik meenutada Eesti hümni «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» mitmetahulist ajalugu.

Toetudes peamiselt Artur Taska raamatule «Eesti hümn» (Lund, 1983), kirjandusteadlase August Annisti ja Tartu ülikooli haldusõiguse professori István Csekey ajakirjas Eesti Kirjandus ilmunud artiklitele «Meie hümni algupära» (nr. 10, 1937) ja «Hõimurahvaste rahvushümnidest» (nr 9, 1939), võtab Eesti hümni saamisloo kokku emeriitprofessor Ilmar Pihlak.

Ungari mõju

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles