Vähiload kadusid minutitega

Vähipüügilubade limiit on 1200 ööpäeva, mis on püügivahendite ja kuus olevate ööpäevade korrutis. Arvestades, et enamik püüdjaid soovib kasutada viit püügivahendit, müüdi kokku umbes 240 kalastuskaarti.

Ka sel aastal anti Saare maakonnas kalastuskaart ühele isikule püügiks kuni viie vähipüügivahendiga üheks ööpäevaks. Olulisima muudatusena on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Ühel isikul on lubatud ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 cm.

Saaremaa veekogudest on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahes.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer nentis, et vähkide röövpüüki tuleb mõningaid kordi ette igal aastal: “Tavaliselt astutakse seadusest üle kas ilma loata või lubatust rohkemate vahenditega püüdmisel. Ilma loata püüdmisel on rahatrahv üldjuhul 400 eurot, kuid see võib kujuneda suuremaks, olenevalt, kas on püütud alamõõdulisi vähke või tekitatud mingisugust keskkonnakahju.”

Püügivahenditena on lubatud kasutada ainult vähimõrda või vähinatta, käega püük on keelatud. Haameri sõnul rohkemate püügiööde seadustamise arv röövpüüki ei vähendaks, sest nende piirarvu hulka on arvestatud ka potentsiaalsed röövpüügijuhud.

Jaak Haamer peab Saaremaal üheks silmatorkavamaks juhtumiks eelmise aasta augusti röövpüügiintsidenti, kus seaduserikkuja jäi vahele ilma kehtiva loata püüdmisega ning pages inspektorite eest metsa. Meest karistati veel keskkonnakahju tekitamise eest, sest ta sõitis autoga rannas keelatud alal. 

Haamer tuletab kõigile kalastajatele ja vähipüüdjatele meelde, et autoga sõitmine on keelatud ja karistatav nii mererannas kui ka siseveekogude ääres kehtestatud piiranguvööndis. 

Vähipüük on lubatud 1.–31. augustini. Keskkonnaamet soovitab püüda mõistlikult – tähtis on protsess, mitte saagi suurus.