Saaremaa vald: linnasüdames on võrdsus!

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
KES KEDA? Sõidukijuhid ja jalakäijad peavad Kuressaares harjuma uudse olukorraga, kus päris täpselt ei tea keegi, kuidas õigesti käituda.
KES KEDA? Sõidukijuhid ja jalakäijad peavad Kuressaares harjuma uudse olukorraga, kus päris täpselt ei tea keegi, kuidas õigesti käituda. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsuse selgituse järgi kujutab uuendatud Kuressaare kesklinn endast jagatud ruumi, kus kõik liiklejad on võrdsed. Seadus sellist lähenemist paraku ei kirjelda.

Mark Grimitliht
Mark Grimitliht Foto: Maanus Masing/Saarte Hääle arhiiv

Nädalapäevad sõidukite liikluseks avatud Kuressaare kesklinna puhul küsivad nii jalakäijad kui ka autojuhid aina valjemini, mis laadi keskkonnaga tegu on ja kuidas seal käituda. Saaremaa vallaarhitekt Mark Grimitliht ütles, et keskväljaku näol on tegemist jagatud ehk ühtse tänavaruumiga, kus mootorsõidukid, jalakäijad ja muud liiklejad on ühel tasapinnal.

“Puuduvad traditsioonilised liikluse juhtimissüsteemid – tänava äärised, jooned, valgusfoorid, äärekivid. Jalgsi käimine, jalgrattaga ja autoga sõitmine on muudetud võrdväärseks, ilma ühtegi neist eelistades,” selgitas ta.

Esmapilgul võib see Grimitlihti sõnul kõlada küll hirmutavalt, kuid näited mujalt maailmast tõestavad positiivset arengut. “Jagatud ruumi” korral kasvab küll kokkupõrgete oht, kuid paradoksaalsel kombel kasvab sealjuures inimeste tähelepanu ja hoolimisvõime. Vastupidiselt kartustele näitab statistika tema sõnul, et jagatud tänavaruumis õnnetuste arv hoopiski väheneb ca 60%.

Vallaarhitekt nentis, et tegu ei ole uue teooriaga, vaid pigem vana hea asja taasavastamisega. “Võib öelda, et kõik Euroopa linnad olid kuni 1940. aastani reguleeritud jagatud tänavaruumi põhimõttega,” lausus ta. Kuidas sellises ruumis käituda? 

“Keegi ei tohiks oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Iga kaasliiklejaga peab arvestama ja üldjuhul on mootorsõiduk jalakäijast tugevam, mitte vastupidi,” lausus ta.

Seadus ei käsitle

Rainer Antsaar
Rainer Antsaar Foto: Maanus Masing/Saarte Hääle arhiiv

Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar ütles, et ei tea ja ei leia liiklusseadusest mõistet “jagatud ruum”. “Liiklusseadus ei käsitle liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on liiklusele suletud võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Sellise kohaga vist tegemist ei ole,” tõdes ta.

Antsaar tõi välja, et praegu on Tallinna tänava poolt kesklinna suubuvale teele üles seatud liiklust korraldavad vahendid ehk kiirust piirav liiklusmärk (10 km/h) ja hoiatusmärk selle kohta, et tegemist on teelõiguga, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel. Kuna tegu ei ole õuealaga, tuleb jalakäijatel sõidukitele teed anda.

“Aga ega siin tõesti õiguse tagaajamine ei saa olla esmatähtis ja kaine mõistus on omal kohal. Viga saab kindlasti jalakäija ja suure tõenäosusega jääb ta selles ka ise seaduse mõistes süüdi, kui ta ootamatult sõiduteel autole ette astub. Lastega on mure suurem ja nende tähelepanuvõime on mänguhoos pärsitud. Seega on autojuhtidel oluline olla kesklinna läbides tähelepanelik,” märkis ta.

Politseijuhi arvates on murekoht see, kas kõik üheselt tunnevad kesklinnas ära sõidutee asukoha. Tallinna tänava poolt kuni raekoja esiseni on see tajutav, Lossi tänava asfaltkattega tee samuti, kuid probleemne on raekoja ja endise maavalitsuse esine ala. “Usun, et ka see murekoht leiab lahenduse ja sõidutee saab ka seal muust alast arusaadavalt eraldatud. Loodetavasti ei hakka autojuhid sõidutee oletatavaid piirjooni tunnetades kasutama autoga sõiduks kogu kesklinna ala pinkide vahel ja ei tekita sinna purskkaevu ja pinkide vahele peatumis- ja parkimisalasid,” lausus Antsaar.

Uus on harjumatu

Politseijuht tuletas ühtlasi meelde, et liiklus peab olema viisakas, kõik peavad arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis võib liiklust takistada. “Kindlasti on uus veel harjumatu. Usun, et tunneme  kesklinna arendusest rõõmu ja ka liikluskorraldus leiab parima lahenduse, millest võidavad kõik,” sõnas ta.

Grimitliht ei välistanud, et kesklinna liiklusmärgistust võidakse muuta või täiendada. “Kaalume Eesti kultuuriruumi jaoks selguse mõttes ka õueala märgi panemist. See on märk, mida osatakse lugeda ja tõlgendada. Võib-olla see ongi parim lahendus,” lausus ta.

Eile Kadi raadio saates “Keskpäev” kesklinna teemadel sõna võtnud riigikogu ja Saaremaa vallavolikogu liige Kalle Laanet küsis, kas kesklinn on autode või inimeste jaoks. “Praegu pole ta õieti ei ühtedele ega teistele,” nentis ta ja lisas, et suvehooajal peaks keskväljak olema ainult jalakäijate päralt.

Keskväljaku ääres mitut kinnistut omav Vjatšeslav Leedo ütles, et keskväljaku rekonstrueerimine on olnud õige samm, kuid hetkel valitseb väljakul anarhia. Ka tema hinnangul peaks väljak turismihooajal olema vaid jalakäijatele. 

“Lapsed mängivad purskkaevu juures, see näitab, et Kuressaare on noorte linn. Las lapsed möllavad, aga mitte autode vahel. Ja ma ei usu, et mõne kohviku peab selle pärast kinni panema, et autoga ei saa laua taha sõita,” rääkis Leedo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles